Eesti saab 68 miljonit eurot välisabi

Allkirjad saavad kaks lepingut: Eesti ja Norra vaheline leping ning leping Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide Liechtensteini, Islandi ja Norra vahel. Tegemist on kolmanda EMP ja Norra toetuste perioodiga alates 2004. aastast.

Uuel perioodil on Eestis kavas kuus toetuste programmi. Kodanikuühiskonna programmi elluviija valivad doonorid vabaühenduste sektorist. Projektide elluviimisel investeeritakse konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkonda. Peale rahalise panuse on võimalik koostöö käigus teiste riikidega vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil paremini kavandada oma majandustegevust.

Lisaks Eestile ette nähtud 68 miljonile eurole võib Eesti taotleda projektidele toetust EMP ja Norra finantsmehhanismide piirkondliku koostöö allfondist, mille maht on kasusaajariikide peale kokku 34,5 miljonit eurot.

Toetussumma jaguneb valdkonniti:• ettevõtlus, innovatsioon ja väikesed ning keskmised ettevõtted – 23 miljonit eurot;• kohalik areng ja vaesuse vähendamine – 18 miljonit eurot;• teadus ja haridus – 7,1 miljonit eurot;• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – 6 miljonit eurot;• kodanikuühiskond – 4 miljonit eurot;• sotsiaalne dialoog – inimväärne töö 357 000 eurot.

Võimalus EMP ja Norra finantsmehhanismide toetust taotleda avaneb tuleval aastal. EMP ja Norra toetuste korraldusasutus on rahandusministeerium.

EMP finantsmehhanismi kogumaht on 1,5 miljardit eurot ja Norra finantsmehhanismi kogumaht on 1,3 miljardit eurot. See teeb kokku 2,8 miljardit eurot, mis on 11,3 protsenti enam kui perioodil 2009–2014. Toetusi antakse Euroopa Liidu 15 riigile Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Norra panustab toetuste kogusummast kokku 97,7 protsenti, Island 1,6 protsenti ja Liechtenstein 0,7 protsenti. Toetuse määr on reeglina kuni 85 protsenti, kuid kodanikuühiskonna valdkonna ja sotsiaalpartnerite puhul võib olla kuni 90 protsenti.