Kaljulaid: Eesti lükkas Euroopas jää liikuma

Nii ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid täna Lennart Meri konverentsil avadebatis, mis keskendus Euroopa Liidu tulevikule pärast ühe liikmesriigi otsust liidust lahkuda.

Kaljulaidi nägemuses ei ole Euroopa Liit kriisis. Kui võrrelda ajaga liidu laienemisest 2004. aastal on kõik riigid ühe erandiga saanud rikkamaks, ükski ELi ühispoliitika pole osutunud ebavajalikuks ning raskustes ilmsiks tulnud puudused on ärgitanud otsima lahendusi. Nagu Schengeni viisaruumis, kus pagulaskriis tõi välja Euroopa Liidu välispiiri nõrkuse. Sellest sündis kokkulepe rohkem koostööd teha ja infot vahetada, et viisavaba ruum siiski alles võiks jääda. „Näen edasi liikumist, mitte taandumist,“ ütles Kaljulaid.

Samuti kui Suurbritannia esitas lahkumistaotluse, ei viibinud Euroopa Liidu läbirääkimiste plaan kaua. Hoopis Suurbritannial endal kulus üheksa kuud, enne kui lahkumisavaldus lauale pandi.

Oluline ja vajalik on kõigist neist asjadest rääkida ausalt ja keerutamata. Mitte lubada ja loota Euroopa Liidult asju, mida Euroopa Liit anda ei saa. „Ei ole vaja mängida mingit super-lapsehoidjat,“ tõrjus president. Ja Brüsselit pole vaja süüdistada selle eest, mis on liikmesriikide eneste tegemata kodutöö. 

Koos tegutsedes suudavad liikmesriigid aga igal juhul rohkem, oli Kaljulaid ELi väärtuses kindel. 

Lisaks taasleitud optimismile lubab juulis algav Eesti ELi eesistumine tuua liitu ka viienda põhivabaduse lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele. See oleks andmete vaba liikumine.

Lennart Meri konverentsi tänavune teemapüstitus kõlab nii: „Öö on kõige pimedam koidu eel? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita?“