Riigikohus tunnistas eile põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad töötuskindlustushüvitisest ilma töise sissetuleku kaotanud inimese, kes on samal ajal juhatuse liige äriühingus ega saa selle eest tasu.
Taotluse need normid põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistada esitas õiguskantsler Ülle Madise, kes ütles otsust kommenteerides, et 21. sajandile kohaselt lõpeb sellega väikeettevõtjate ebaõiglane kohtlemine. ""Palka tankist" või "likvideeri see ettevõte ja asuta uus" pole ju mõistlikud lahendused," kirjutas Madise eile Facebookis.
Töötuskindlustus on töötuse kui sotsiaalse riski maandamiseks loodud süsteem, mis põhineb sundkindlustuse põhimõttel. Kindlustatuteks on töötavad inimesed, kes on kohustatud neile töö eest tehtud väljamaksetelt tasuma töötuskindlustusmakset. Kindlustatud riski realiseerumise – töise sissetuleku kaotamise – korral tekib kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist.Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkt 1 jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige (sh prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht).
Riigikohus selgitas
lahendis, et seadusandjal on avarad võimalused valida, milliseid vahendeid kasutada sotsiaalsete riskide maandamiseks, kuid sundkindlustusel põhineva süsteemi kasuks otsustades on seadusandja oma valikuvõimalusi oluliselt piiranud. Õigus kindlustushüvitisele on rahaliselt hinnatav õigus, mida kaitseb omandipõhiõigus (PS § 32). Kuna põhiõiguse riive peab olema põhiseadusega kooskõlas, ei ole lubatud luua meelevaldseid tingimusi hüvitise maksmise piiramiseks.
Riigikohus leidis, et nende kindlustatute puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu, on kindlustatud risk realiseerunud, mistõttu riivas hüvitisest ilmajätmine intensiivselt nende inimeste põhiõigusi. Kuna riive eesmärgina esile toodud vajadus vältida töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist ei olnud kohtu hinnangul piisavalt kaalukas, tunnistas kohus vaidlusalused sätted osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
Otsusega saab tutvuda
siin.
Seotud lood
Leedu telekommunikatsiooniettevõte, UAB Consilium Optimum, mida tarbijad tunnevad Fastlinki kaubamärgina, käivitas 18. detsembrini kestva avaliku kolmeaastase võlakirjaemissiooni eesmärgiga kaasata 3 miljonit eurot, pakkudes investoritele 9% aastaintressi (ISIN code: LT0000411266, investment order cook code CSLSPO). Emissioon on tagatud ILTE 1,5 miljoni euro suuruse garantiiga.