14. mai 2017 kell 21:01

Arendustegevuse avastamata jõud

Indrek Tammeaid  Foto: Erakogu

Arendustegevus ja tootearendus nõuavad investeeringuid, aga on siiski oletatust märksa lihtsamad, kirjutavad innovatsioonijuhtimise eksperdid Madis Raukas ja Indrek Tammeaid (pildil).

Majanduskasvu ja kasumlikkuse potentsiaali otsinguil on Eestis lihtsate lahenduste aeg mööda saanud. Madalamate tööjõukulude ja maksukoormuse eelis on kadumas ja enamikul ettevõtetel on konkurentsivõime säilitamise ainus võimalus liikumine väärtusahelas edasi nutikamate toodete ja teenuste suunas. Lihtsakoeliste ja mitte eriti uudsete toodete ja teenustega uutele turgudele sisenemine takerdub üldjuhul globaalse hinnakonkurentsi taha.

Lisaks uutele ärimudelitele vaatab edumeelne ettevõtja suurimaks konkurentsivõime allikaks peetava arendustegevuse poole. Arendustegevust pidurdab Eestis mitu tegurit, kuid selle käivitamist takistab eelkõige kaks põhjust. Esiteks oletus, et arendustegevus ei ole enamikule Eesti ettevõttele jõukohane või otstarbekas. Teiseks teadmatus, mis võiks olla arendustegevuse organisatsioonilised viisid, ja eelkõige – kust pihta hakata.

Tõlkes kaduma läinud

Osaliselt on temaatikat mõjutanud ettevõtluses ja tööstuses kasutatav rahvusvahelise termini research and development (R&D) tõlge eesti keelde teadus- ja arendustegevusena. Rääkides erasektori R&Dst, mõistame terminit suhteliselt üheselt. R tähendab rakendusuuringuid ja D eelkõige toote- ja teenusearendust. Erasektori arendustegevus ei ole mingi müstiline vähestele ettevõtjatele sobiv hobi, vaid uute ideede ja võimaluste leidmise süstemaatiline protsess. Toodete, teenuste, protsesside ja tegevusmudelite arendamine, et saavutada konkurentsieelist ja suuremat kasumlikkust.

Arendustegevuse eesmärk peab olema uute toodete ja teenuste ja eriti intellektuaalomandiga kaitstud toodete-teenuste osakaalu suurendamine kogukäibes. Viimane omakorda on korrelatsioonis ettevõtete kasumlikkusega. Seda, et arendustegevus ei ole ainult suurtööstuse mängumaa, võib näha Lääne-Euroopa toiduainesektori näitel: Unileveri, Nestle'i ja P&G arenduskulutused jäävad alla väikeettevõtjate arenduskulutustele. Intellektuaalomandit kaitsev, tugeva arendustegevussuunaga start-up on eduka uusettevõtluse maastikul pigem reegel kui erand.

Tulemlikkuse ja konkurentsivõime seisukohast on hea jälgida nii enda kui ka konkurentide sisend- ja väljundindikaatoreid. Sisendindikaatorist levinuim on arendustegevuse investeeringud suhtes käibesse. Valdkondade erinevused on suured, kuid jäävad tavaliselt 3–15% vahemikku. Samal turul tegutsevate konkurentide panused võivad erineda suurusjärkudes. Väljundindikaatoritest on konkreetseim uute toodete ja teenuste osakaal ja eriti nende kasumimarginaal. Väike uute toodete ja teenuste osakaal on ennustab ettevõtte eelseisvad raskusi enamikus sektorites.

Lihtsam, kui arvatakse

Arendustegevus ja tootearendus nõuavad loomulikult investeeringuid, samas on süstemaatilise tootearenduse alustamine märksa lihtsam, kui oletatakse. Lisaks ettevõtte enda arendusosakonnale võivad intellektuaalomandi litsentseerimine väljastpoolt ja mõne soovitud arengutasemeni jõudnud, teatud tehnoloogiat valdava ettevõtte ostmine olla levinumad viisid oma innovaatiliste toodete portfelli tugevdamiseks.

Kuid alati ei ole oma arenduskeskuse loomine või suurinvesteeringud vajaliku tehnoloogia ülevõtmiseks kõige otstarbekamad väljaostmisena. Praktikast on tuntud ka avatud innovatsiooni (open innovation) mõiste. See seisneb toote või teenuse arendusse lisajõudude kaasamises. Lisajõuks võivad olla teised ettevõtted, uurimis-arendustöö asutused, ülikoolid jne. Selline tegevus toimub eesmärgiga ühendada ettevõtte enda võimekus ja vahendid väliste ressurssidega. Üldjuhul kaasnevad sellega ka toetusmeetmed, mis annavad tihti arendustegevusele märgatava finantsvõimenduse.

Eestis tuleks koostööd arendada esimeses järjekorras ülikoolide ja nende juurde loodud tehnoloogia arenduskeskustega, mis ühendavad väikefirmasid ja akadeemilisi töötajaid. Muidugi ei pea koostöö Eesti ülikoolidega olema ainus võimalus vaimset potentsiaali kaasata, samas võib see Eesti tingimustes olla lihtsaim.  Eesti ettevõtjal tasuks siiski uurida ka võimalusi kasutada teiste, nt Põhjamaade, Euroopa ja miks mitte kogu maailma ülikoolide uurimisgruppide potentsiaali. Hea koostöö põhineb vastastikusel arusaamisel mõlema poole huvidest ja vajadustest ning tihedal suhtlemisel koos vahetulemuste jälgimisega. Vajadus uute toodete järele peaks olema liikumapanev jõud.

Indrek Tammeaid ja Madis Raukas jagavad oma mõtteid 18.-19. mail toimuval Pärnu juhtimiskonverentsil, mille teema on “Koostöö ja konkurents”. Vaata rohkem siit.

Autor: Madis Raukas ja Indrek Tammeaid

Hetkel kuum