Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õnnemängu proovitakse rohkem, aga harvem

Mängulaud kasiinosFoto: Raul Mee

Raha peale hasartmänge mänginute arv on kolme aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud, ent mängimise sagedus langenud.

Viimase kahe aasta jooksul on hasartmänge mänginud 66% küsitletutest, samas kui 2014. aastal oli sääraseid inimesi ainult 50%, näitab värske Faktum & Ariko uuring.

Üldse on hasartmänge mänginud 84% inimestest, mida on 24 protsendipunkti rohkem kui kolm aastat tagasi. Küsitletutest 81% on mänginud hasartmänge väljaspool internetti, näiteks kasiinos, loteriipiletit ostes või laevadel.

Internetis on hasartmänge kunagi mänginud 51% inimestest ja viimase kahe aasta jooksul 40% küsitlustest. See on väga järsk kasv – kolm aastat tagasi olid näitajad vastavalt 15% ja 12% vastajatest. Uuringufirma märkis, et oma osa mängib ilmselt see, et tänavune uuring korraldati osaliselt veebiküsitluse teel, ent kasvutendentsi oli näha ka telefoniküsitluse valimis.

Küsitlusfirma tõi esile, et internetis mängimist on kasvatanud ilmselt vahepealsel ajal kehtima hakanud seadusemuudatus, mille järgi tuleb nüüd ka väljaspool internetti loto mängimisel isik tuvastada. Veebis võib aga isiku tuvastamine tunduda privaatsem kui poeleti taga.

Õnnemängudega proovimine sugude lõikes eriti ei erine, viimase kahe aasta jooksul on raha peale mänginud 67% meestest ja 64% naistest. Vanuseliselt on hasartmänge kõige rohkem mänginud 20–29aastased, kõige vähem aga 60–74aastased.

Huvitav on aga 15–20aastaste noorte käitumine: päriselus õnnemängude proovimine pole kasvanud, ent internetis mängimine on hüpanud 15 protsendilt 33 protsendini. Peamiselt mängivad teismelised loteriisid, ent 12% on proovinud ka kihlvedusid ja spordiennustust.

Kätt proovitakse harvem

Kui õnnemängurite hulk on tänavuses uuringutes varasemast kõrgem, siis mängimise sagedus on pigem langenud. Eriti tugevalt on seejuures kahanenud internetis mängimise sagedus.

Väljaspool internetti mängimise sageduse langus on mõnevõrra tagasihoidlikum, ent selgelt harvem mängitakse kasiinodes – vähemalt kord kuus mängulaudadel kätt proovijate osakaal on langenud 7 protsendipunkti ning kasiinos mänguautomaatidel mängijate seas 4 protsendipunkti.

Nii internetis kui ka väljaspool on kahanenud samuti iganädalaste mängijate osakaal. Internetis mängis igal nädalal 25% vastanutest, väljaspool internetti 14%. Võrreldes 2014. aastaga langes iganädalaste mängijate osakaal mõlemas rühmas 2 protsendipunkti jagu.

Meeste seas oli internetis iga nädal hasartmängu harrastavate osakaal 31%, naiste seas 19%. Meeste hulgas langes tihti mängivate osakaal 5 protsendipunkti jagu, naiste arvestuses see aga hoopiski tõusis – 2014. aastal mängis internetis vähemalt korra nädalas ainult 15% naistest.

Vanuselises lõikes on järsult langenud noorte mängimise sagedus. Kui veel 2014. aastal mängis internetis iga nädal hasartmänge 30 protsenti 15–19aastastest vastanutest, siis tänavu oli näitaja ainult 8%. See tähendab, et õnnemänge proovib küll arvuliselt rohkem noori, ent tihedate harrastajate hulk on väike.

Sõltuvusrisk suurim noortel

Uuringufirma tõi esile, et kokku moodustab hasartmängusõltuvuse riskigrupp Eesti 15–74aastasest elanikkonnast 8% ehk veidi alla 79 000 inimese. Need inimesed tunnistavad, et on õnnemängudega kogenud eri probleeme.

Viimase kahe aasta jooksul mänginute seas on hasartmängusõltuvuse riskigruppi kuulujaid keskmisest rohkem meeste, mitte-eestlaste ja keskmise sissetulekut ehk 800 kuni 1199 eurot teenivate inimeste seas. Kõige suurem riskirühm on aga 15–29aastased noored.

Internetis on probleemidega inimesed mänginud kõiki mänge rohkem kui probleemideta mängijad, eriti paistavad silma loteriid, kihlveod või spordiennustused, pokker ja kasiinomängud. Väljaspool internetti on probleemidega inimesed mänginud kõige rohkem mänguautomaatidel nii kasiinos kui väljaspool, samuti kasiinos mängulaudadel.

Varasemast rohkem on probleemidega mängijad hakanud võtma mängimiseks või võlgadega tasumiseks kiirlaene, samas on hüppeliselt langenud nende osakaal, kes võtavad raha enda abikaasalt või elukaaslaselt.

Nendest, kes on mängimiseks raha laenanud või võtnud, on laenukontorite poole pöördunuid täpsemalt 25%, samas kui kolm aastat tagasi oli osakaal vaid 11%. Samas ütles 2014. aastal 58% raha juurde vajanutest, et võtsid raha enda elukaaslaselt, tänavu oli see näitaja aga üksnes 25%.

Uuringu tegi Faktum & Ariko ning selle tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus. Kokku küsitleti detsembris ja jaanuaris 2507 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Uuringut rahastasid rahandusministeerium, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja AS Eesti Loto.