Vesiviljelejatel kahe kümnendi rekordmüük

Kui 2014. aastal turustati rekordkogus (869 tonni) kaubakala ja -vähki, siis 2016. aastal müüdud toodangu maht oli vaid 0,1% väiksem. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.

Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2015. aastal oli vikerforelli osa kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70%, siis 2016. aastal 78%. 2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on 20 aasta suurima müüdud kogusega. 

Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse teisigi kalaliike (ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, tuuralised (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur).

Toidukalamarja turustati eelmisel aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal. Toodangu rahaline väärtus vähenes samuti 1,5 korda. 2016. aastal müüdi toidukalamarja 127 800 euro eest, aasta varem 197 000 euro eest.

Mullu müüdi välisriikidesse 9% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.