Sirje Rank • 23. mai 2017 kell 11:00

Macron võtab esimesena ette herilasepesa

Emmanuel Macron (paremal) kohtub suurima ametiühingu CGT juhi Philippe Martineziga.   Foto: Scanpix/Reuters

Prantsusmaa president Emmanuel Macron võttis täna esimese suurema teemana Prantsusmaa majanduse elustamiseks ette riigi tööturu reformi, millega mitmed varasemad presidendid on jänni jäänud.

Koos oma tööministri Muriel Penicaud’ga alustas president kohtumisi ja kõnelusi Prantsusmaa tööandjate ja ametiühingutega, et selgitada välja, kas on mingitki ühisosa, millelt alustada reeglite rägastiku harvendamist. Prantsusmaa tööturu seadustik on 3000 lehekülge pikk, kirjeldab agentuur Bloomberg – reguleeritud pole mitte üksnes tualeti külastamise sagedus, vaid ka näiteks akende suurus tööruumides.

Just tööturu reform võib määrata Macroni presidendiaja edu või ebaedu. Sellest sõltub, kas tal õnnestub Prantsusmaa majandusse dünaamika tagasi tuua, mis aitaks alandada ka visalt 10% piiril püsinud töötuse taset. See omakorda vähendaks presidendivalimistel läbi aegade parima tulemuse teinud populistlike jõudude tugibaasi.

Telg uuesti tõmbama

Kaugemas vaates on kaalul ka euroala väljavaated – reformidega tahab Macron tagasi võita Saksamaa usalduse, et siis pika vahe järel taaskäivitatud Saksa-Prantsuse teljena juba ka euroalal vajalikud reformid läbi viia.

Esimeses kvartalis aeglustus Prantsusmaa majanduskasv kvartali baasil eelnenud kvartali 0,5 protsendilt 0,3%-le

Aasta baasil oli SKP kasv 0,8%

Töötuse tase oli märtsi seisuga 10,1%, üle euroala keskmise (9,5%)

Macroni soov on ühelt poolt reeglite harvendamine ja teisalt tööturule paindlikkuse lisamine – läbirääkimised töötingimuste ja palkade üle peaksid edaspidi rohkem toimuma ettevõtete tasemel, mitte et need kesktasandil kogu tööstusharu jaoks lukku lüüakse. Konkreetsemaid ettepanekuid siiski enne juunikuiseid parlamendivalimisi loota ei ole.

Komisjon toetab Macroni kurssi

Esmaspäeval osutas ka Euroopa Komisjon oma riigipõhistes soovitustes, et Prantsusmaal on just tööturg reforme vajav koht. Valitsus peab vähendama regulatiivset koormust ettevõtetele ning hõlbustama tööturule pääsu eelkõige madalama kvalifikatsiooni või sisserändaja taustaga inimestele. Samuti soovitati tööjõu hinna alla toomist ning ettevõtte tulumaksu kärbet.

„Mul on hea meel näha, et president on valmis ette võtma teema, millel on lastud juba liiga kaua mädaneda,“ ütles Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire esmaspäeval Brüsselis pärast oma esimest kohtumist euroala rahandusministritega. „Me kõik teame, et tööturu reform on kõige olulisem, et ettevõtted saaksid luua uusi töökohti,“ tsiteeris ministrit agentuur Bloomberg.

Macroni võidu päeval ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et riigil tuleb kiiremas korras pidama saada ka avaliku sektori kulude kasv. Euroala eelarvenormi on Prantsusmaa rikkunud 2008. aastast saadik.

Macron oli mõnda aega president Francois Hollande'i valitsuses majandusminister, üritades juba siis tööturul reforme läbi viia. Ta aitas ette valmistada seaduse, mis oleks piiranud koondamistasusid ja teinud majanduse langustsüklis töötajate arvu vähendamise lihtsamaks. Eelnõu vallandas tänavaprotestid ning vastu võeti see presidendi dekreediga üsna lahjendatud kujul. Macron lahkus valitsusest ja asus koondama uut poliitilist jõudu, mis ta presidendipaleesse kandis. Tööturu ministriks on värske president nimetanud Prantsuse suure toiduainetetööstuse kontserni Danone endise personaliosakonna juhi Penicaud.

Ametiühing lubab vastupanu

Prantsusmaa suurima ametiühingu CGT juht Philippe Martinez ütles esmaspäeval, et Macronil tuleb vastupanuks valmis olla. „Praegu on meil vaid sõnad, mida ta valimiskampaania käigus ütles. Arutamiseks on vaja teksti ja seda veel ei ole. Aga kui ta tahab palgaläbirääkimised viia ettevõtete tasandile, siis me oleme vastu,“ ütles Martinez.

Ettevõtjate katuseorganisatsiooni Medef asepresident Thibault Lanxade ütles, et töötajate vallandamise keerukuse tõttu ei taha ettevõtjad kergelt uusi töötajaid palgata. Isegi kui oleks võimalus tegevust laiendada.

Macron on öelnud, et plaanib tööturu reformi tööandjate ja ametiühingutega läbi rääkida, kuid jõustada selle uue seaduse presidendi dekreediga, et vältida debatti parlamendis ning arvukaid parandusettepanekuid. Martinez ütles, et tal ei ole midagi sellise dekreedi vastu, kui selles on meetmed, millega ametiühingud nõustunud on.

„Dekreedi kasutamine ei ole iseenesest veel probleem,“ ütles ta. „Kuid ei saa väita, et tahad dialoogi, ja käituda siis väga kiiresti ja puhkuste ajal.“

Seekord läheb teisiti?

Tööturu reformidega on hädas olnud mitmed Prantsusmaa tipp-poliitikud juba vähemalt kaks viimast aastakümmet. Ametiühingud on jäigalt reformide vastu, väljendades seda jõuliste tänavaprotestidega, mis kummutasid näiteks 2006. a president Jacques Chiraci valitsuse reformiplaanid.

Prantsusmaa päevalehe Le Monde ajakirjanik Alain Salles kommenteeris Äripäevale, et ei usu Macronile nii suurt vastuseisu, kui on olnud varasematele reformikatsetele. Sest tööturu reform oli avalikult Macroni valmiskampaania osa. Varasemaid reforme on püütud teha ilma selge mandaadita n.ö tagaukse kaudu.

Hetkel kuum