Gazpromi ja Rosnefti megaboonused ajasid duumasaadikud närvi

25. mai 2017, 16:00
Venemaa naftafirma Rosnefti logo.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170525/NEWS/170529776/AR/0/AR-170529776.jpg

Venemaa riigiduuma kolm kommunistist saadikut nõuavad, et duuma eelarve- ja maksukomitee esitaks valitsusele järelpärimise, mille eest maksti Rosnefti ja Gazpromi tippjuhtidele viimase aasta eest boonuseid ja preemiaid.

Samuti esitasid kolm kommunisti komisjonile nõude taotleda nendelt riigifirmadelt aruanne majandustegevuse kohta juunist 2016 kuni 2017 juunini, kirjutas Vene majandusportaal RBK.

Rikkalikud boonused

Eelmisel nädalal avaldas Vene meedia, et Rosnefti juhtidele maksti esimese kvartali eest heldeid preemiaid. Aruande järgi maksti riikliku naftafirma tippjuhtidele kvartalipreemiaks 1,5 miljardit rubla (ligi 24 miljonit eurot). Majanduslehe Vedomosti andmeil moodustab see summa veidi üle poole preemiast, mida maksti neile terve eelmise aasta eest kokku. Rosnefti esindaja selgitas, et preemiat maksti tunnustusena Bašnefti aktsiate kontrollpaki ostu ja 19,5% Rosnefti erastamise eest.

Gazpromi direktorite nõukogu tegi aga aktsionäride aastakoosolekul ettepaneku kiita heaks nõukogu liikmete premeerimine tegevuse eest 2016 juuli kuni 2017 juuni, ning tunnustada juhte 245,4 miljoni rublase (ligi 4 miljonit eurot) boonusega, mida on 23% enam kui varasematel aastatel.

Ettepanek oli ka suurendada Gazpromi direktorite nõukogu juhi Viktor Zubkovi ja tema asetäitja Aleksei Milleri aastapreemiat 20 protsendi võrra, vastavalt 31,1 miljonit ja 30,1 miljonit rubla (alla poole miljoni euro). Samuti pandi ette tõsta 22 protsendi võrra ehk 25,5 miljonile rublale (umbes 400 000 eurot) nende direktorite töötasu, kes ei osale komiteedes, selgub gaasimonopoli dokumentidest. Tasu nõukogu töö eest saavad vaid need liikmed, kes ei ole riigiteenistuses.

Reedel hakkab kolme saadiku arupärimist nende megaboonuste kohta arutama duuma oma täiskogu istungil, kirjutas RBK.

Erilised teened ja võtmenäitajate efektiivsus

„Rosnefti tippjuhid said selle aasta esimese kvartali eest sada korda rohkem boonuseid kui eelmise aasta esimese kvartali eest. Boonuste 20% kasv ei kõla Gazpromi puhul üldse loogiliselt. Mille põhjal? Millist edu on näidanud see firma, et niimoodi oma juhte stimuleerida?“ küsib üks järelpärimise autoreid Aleksei Kurinnõi RBK vahendusel. Ta märgib, et ei saatnud oma küsimusi riigifirmadesse otse, sest on veendunud, et „sellest tuleks pikk kirjavahetus ilma konkreetse infota“. Aga parlamendi järelpärimisest keelduda ei saa. Kommunist loodab, et teised fraktsioonid homme ka seda järelpärimist toetavad.

Rosnefti pressiesindaja ütles RBK-le, et on kohatu võrrelda tippjuhtide preemiaid kvartaleid kõrvutades, sest 2016. aasta esimeses kvartalis ei makstud preemiaid „eriliste teenete eest“. „Kui kommunistid räägivad majanduslikust efektiivsusest, siis tahaks imestada,“ märkis pressiesindaja, kes nimetas saadikuid demagoogideks. Boonuste väljamaksmise aluseks on kahe suure ja keerulise tehingu läbiviimine (Bašnefti ost ja Rosnefti 19,75% müük välismaa aktsionäridele sanktsioonide olukorras), rõhutas pressiesindaja. Ta meenutas veel, et tippjuhtide preemiate suuruse kinnitas ühehäälselt firma direktorite nõukogu, millesse kuuluvad esindajad Venemaa valitsusest ja Briti firmast BP, kel on firmas suurim vähemusosalus, 19,5%.

Gazpromi direktorite nõukogu preemiate suurus sõltub firma positsioonist ja arvesse võetakse kogu korporatsiooni võtmenäitajate efektiivsus, rääkis RBK-le riikliku gaasigigandi esindaja. 2016. aastal olid peaagu kõik efektiivsuse võtmenäitajad tasemel, ületades 100%, selgitas Gazpromi esindaja.

Preemia asemel tuleks hoopis trahvida

Rahvusliku energiajulgeoleku fondi peadirektor Konstantin Simonov peab kolme saadiku küsimust Rosnefti ja Gazpromi tippmänedžeride preemiate kohta õigustatuks. Rosneftil langesid eelmisel aastal majandustulemused, puhaskasum kukkus kaks korda, 181 miljardile rublale.

Aga Bašnefti kontrollpaki ostu eest pole midagi premeerida, selle eest tuleks hoopis trahvida, lisab Simonov. Nimelt on Rosneft andnud sisse hagi Baškiiria firma AFK Sistema endise omaniku vastu, nõudes kompensatsiooniks 170 miljardit rubla. Rosnefti süüdistuse järgi riisus AFK Sistema, mis 2014. aasta lõpuni kontrollis Bašnefti, firmast miljardeid rublasid.

Hagi räägib sellest, et firma ei teinud enne ostu eelkontrolli, märgib ekspert. Eelmisel nädalal kommenteeris Sistema vastu esitatud hagi ka Rosnefti peadirektor Igor Setšin, kes ütles, et neil on välja töötatud kava Bašnefti aktsiate endistele omanikele tagasiandmiseks.

Simonovi hinnangul on kolme duumasaadiku pöördumise tegelik adressaat Venemaa valitsus, sest Rosnefti ja Gazpromi direktorite nõukogus istuvad ministrid (näiteks energeetikaminister Aleksandr Novak ja endine, ametist kõrvaldatud majandusminister Aleksei Uljukajev). Kuid ekspert oletab, et mingit vastust sellele järelpärimisele ei tule valitsusest ega ka riigifirmadest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. May 2017, 15:47
    Otsi:

    Ava täpsem otsing