Swedbank: kasv püsib lähiajal tugev

Esimeses kvartalis oli majanduse reaalkasv 4,4 protsenti. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi esile, et majanduskasvu kiirenemist toetasid tugevam eksport ja investeeringud.

"Eesti majanduskasv hakkas kiirenema juba möödunud aasta teisel poolel välisnõudluse paranemise ning ekspordikasvu toel, samal ajal kui eratarbimine püsis tugev," märkis Mertsina. Selle aasta esimese kvartali majanduskasvu kiirenemisele aitas kaasa ekspordikasvu kiirenemine (12%) ja investeeringute tugev kasv (17%). Samas pidurdus eratarbimise kasv vaid 0,6 protsendini.

Ökonomist rõhutas, et ekspordikasvu toetab küll Eesti kaubanduspartnerite impordinõudluse paranemine, kuid esimeses kvartalis oli väga suure mõjuga ka Tallinki 230 miljonit eurot maksnud uue kiirlaeva Megastar impordi jaoks tehtud vastukirje eksporti – kuna laeva Eestis arvele ei võetud, siis tuli see rahvamajanduse arvepidamises tasakaalustada vastava tehinguga.

Nii ongi Mertsina sõnul lähiajal oodata tugeva majanduskasvu jätkumist, ent näitaja ilmselt aeglustub siiski veidi. "Esimese kvartali ekspordi kiiret kasvu toetas ka ühekordne suurtehing. Ettevõtete investeeringute kiire kasv ei olnud küll laiapõhjaline, kuid valitsemissektori plaanib investeeringuid suurendada. Eratarbimise kasv sel aastal aeglustub, kuid järgmisel aastal kiireneb tulumaksuvaba piiri järsu tõstmise mõjul," rääkis ökonomist.

Investeeringute kasvu taga on ettevõtete ja valitsemissektori suuremad tehingud. "Valitsemissektor suurendas oluliselt investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse. Seda peegeldas hästi ka ehitussektori tugev kasv, kus rajatiste ehitusmaht suurenes aastases võrdluses enam kui kolmandiku võrra," märkis Mertsina.

Ettevõtted suurendasid aga oluliselt oma investeeringuid transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Kuigi ettevõtete investeeringute maht kasvas kiiresti (23%), oli see kitsapõhjaline – ligikaudu pool investeeringute kasvust tuli puidutööstusest, lisas ökonomist.

Sel aastal peaks netopalga reaalkasv aeglustuma, see aeglustab aga Swedbanki hinnangul ka eratarbimise kasvu. "Samas oli esimeses kvartalis eratarbimise kasvu nii tugev pidurdumine üllatav," ütles Mertsina.

Aeglustunud või langenud on kõik lõpptarbimiskulutuste grupid, nendest suurima mõjuga on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine juba neljandat aastat järjest.

Eesti elanike kindlustunne on alates möödunud aasta kevadest paranenud – inimesed hindavad oma finantsolukorda paremaks ning tunnevad ennast üha kindlamalt suurte ostude tegemisel eesoleva jooksva aasta jooksul. "Seega võib eratarbimise number olla mõnevõrra alahinnatud," tõi Mertsina välja.

Sel ja järgmisel aastal võib oodata ka vahe vähenemist tööjõukulude tõusu ja tootlikkuse kasvu vahel. Kuigi tootlikkuse reaalkasv hõivatu kohta kasvas vaid 2% , on see lisandväärtuse kasvu toel alates möödunud aasta teisest poolest paranenud, märkis ökonomist.

Samuti on paranenud tootlikkuse nominaalkasv, mis ulatus esimeses kvartalis 5 protsendini. "Meie hinnangul sel ja järgmisel aastal tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe väheneb, mis parandab Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Samas on see vaid üks osa ettevõtete konkurentsivõimest. Eesti ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel, eriti EL turul, aina paremaks," rääkis Swedbanki peaökonomist.

Majanduskasvu tugevnemist näitab ka Eesti tööturg – nõudlus tööjõu järele on kasvanud, samas piirab seda tööjõu nappus. Töötuse määr on langenud sellise tasemeni (5,6%), millest madalamad näitajad olid vaid paaril buumiaastal, mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud madalaimaks ning samal ajal on tööhõive määr tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimaks. Samuti on suurenenud vabade töökohtade arv.

Et ettevõtete kasumlikkus ja konkurentsivõime paraneks, peab palgakasvu aeglustumine Mertsina sõnul jätkuma. Ohtlik võib siin olla riigi "Praeguses majanduskasvu kiirenemise faasis võib protsükliline eelarvepoliitika, kus majandust plaanitakse stimuleerida täiendavate valitsemissektori investeeringutega, palgakasvu taas kiirendada – kuna vaba tööjõudu napib," märkis Swedbanki peaökonomist.