Uudised
1. juuni 2017 kell 10:40

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kollektiivsed kahjunõuded liginevad Eestile

Foto: PantherMedia/Scanpix

Kui veel mõni aasta tagasi olid suured kollektiivsed kahjunõuded ettevõtete vastu tavalised vaid USAs, siis nüüd on Euroopas asjad muutunud ja need lähenevad jõudsalt ka Eestile.

Advokaadibüroo Sorainen ärihommikul Tallinnas esinenud 30 aastat kindlustusega tegelenud Kevin M. LaCroix sõnas, et kollektiivne investorite tegevus on Euroopas ja ka mujal maailmas tõstnud pead viimase kahe-kolme aastaga. „See on täiesti uus asi, midagi sellist pole me varem näinud,“ sõnas ta.

Nii oli Euroopas 2016. aastal kaks väga suurt juhtide vastu tehtud kahjunõuet. Üks oli 1,1 miljoni eurone kokkulepe Hollandis Fortise panga endiste aktsionäridega, mille ostis Ageas. Teisel juhul maksis RBS miljard naela viiele investorite grupiga. Need juhtumid oleksid ka USAs olnud kümne suurima kokkuleppe seas.

Kuid ka näiteks 2 miljoni inimesega Sloveenias on suurim kahjunõue miljardi eurone, ühe ehitusfirma vastu. Poolas on juba ligi 40 kollektiivset hagi olnud alates 2010. aastast, kui jõustus uus süsteem.

„Euroopa ettevõtted on aina enam regulaatorite vaateväljas ja Euroopa kultuur muutub rohkem kaebavamaks,“ lisas kindlustusseltsi Polaris tegevjuht Peter Schlamberger. Ta lisas, et Eesti ettevõtted ei tegutse mitte ainult Eestis, vaid ELi seaduste keskkonnas. „Teil hoitakse silma peal!“ märkis ta.

Uus Achielluse kand: küberküsimused

Küberküsimused on väga oluline uus nähtus. „Nõukogud muretsevad, need on piiriülesed ja peaaegu alati mujalt ja kogu maailm on võrdselt haavatav,“ nentis LaCroix. USAs on tarbijad esitanud kollektiivseid kaebusi paljude ettevõtete vastu, nagu suured jaekaubandusketid Target ja Home Deport, kes ei ole suutnud kaitsta krediitkaardiandmete privaatsust.

„Need kaebused on seni küll tagasi lükatud, aga see ei takista tarbijaid ja nende esindajaid uuesti proovimast,“ sõnas LaCroix. Nii tuli uus kollektiivne hagi kiirsöögiketi Wendy’s vastu.

Suurim taoline süüdistus esitati jaanuaris 2017 Yahoo! vastu. Yahoo!’s leidis 2013-2014 aset kaks väga tõsist küberrünnakut, mille ettevõte tegi avalikuks alles 2015. aasta septembris. Siis aga oli just käimas ülevõtmistehing, kui Verizon oli Yahoo!’d ära ostmas. Skandaali tulemusel kaotasid Yahoo! osanikud oma aktsiate väärtusest ligi kolmandiku. Nüüd on Yahoo! osanikud ettevõtte juhid kohtusse kaevanud, et võtta neid kaotuse eest vastutusele.

Juhtumid seadnud uue suuna

Euroopat muutis suuresti Deutsche Telekomi juhtum – investorid ostsid aastatel 1999-2000 aktsiaid IPO ajal ja siis leidsid, et Telekom ei olnud kajastanud oma prospektis õigesti kinnisvara väärtust. Selle tulemusel esitati Saksamaal 2500 kohtuasja DT vastu, asjaga olid seotud 754 advokaadibürood ja 14 447 investorit.

Kuna DT-l oli 35 000 ehitist kogu maailmas, maksis kinnisvara hindamise ekspertiis lõpuks 17 miljonit eurot ja Saksa kohtusüsteemis ei olnud võimalust kulusid jagada. Saksamaal ei olnud toona veel kollektiivset mehhanismi nende asjade selgeks vaidlemiseks.

Selle tulemusel jõustus Saksamaal 2005. aastal uus seadus, mis lubab kõigil minna koos ühe kohtuasja raames ettevõtte vastu ja teha otsus kõigile siduvaks. See juhtum lahendati 129 miljoni dollarilise kokkuleppega läbi eri kindlustusfondide.

Praegu on Eestis sarnane olukord, nagu Saksamaal enne uut seadust. Üksikute vaidluste lahendamine on kõigile väga kallis ning kohtud ei suuda mahuga toime tulla.

„Ka Balti börsil on ettevõtteid, millel on tuhandeid aktsionäre. Kujutage ette, kui nad kõik esitavad kaebuse. Kas kohus suudaks mahuga toime tulla?“ märkis Schlamberger.

Juulis 2017 peavad kõik Euroopa riigid mingi kollektiivse mehhanismi looma.

Soraineni partner Reimo Hammerberg ütles, et eestlased ei pruugi tahta USA süsteemi, kus tavaline on minna iga asja pärast kohtusse. „Kuid keegi kannatas kahju. Keegi peaks selle kinni maksma. Need, kes kahju tekitavad, arvet ei tasu,“ rääkis ta. „Seega süsteem, kus me ei lähe kohtusse, on riskantsem. See, kes kahju tee, vastutust ei võta. Küsimus meile on: Euroopa on läinud kollektiivsete hagide teed ja meilgi pole valikut.“

Autor: Kertu Ruus, Soraineni advokaadibüroo äriarendus- ja turundusjuht

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.