• Jaga lugu:

    Hinnad langesid, kuid korterite müük kasvas hüppeliselt

    Pindi Kinnisvara müügipartner Peep SoomanFoto: Raul Mee

    Pindi indeksist nähtub, et kuigi mais hinnad pisut langesid, siis korteritehingute arv tegi järsu hüppe.

    17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes 0,7% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1271 eurot ruutmeetri kohta. Aprillis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1279 €/m².
    Kui 2017. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1065 korteriomandi tehingut, siis mais tõusis tehingute arv 1314-le, mis annab kuiseks aktiivsusekasvuks pea veerandi. Võrdluseks 2106. aasta mais tehti indeksilinnades 1281 korteriomandi tehingut.
    Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 104 protsendi võrra kõrgemal.
    Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
    1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul vajub linn mitmesse suunda laiali, tekivad uued keskused ja see mõjutab oluliselt piirkondlikke hindasid. “Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg ja ka kunstiülikooli kolimine tõstab linnapoolse Kalamaja hinda,” rääkis Vahter.
    “Sellest tulenevalt läheb hinda ja nihkub Kopli suunda Kalamaja mõtteline teine külg. Kui varem oli Kalamaja piiriks Kungla tänav, edasi Volta, siis nüüd juba koos Arsenali keskuse valmimisega Eerika tänav. Järgmisena tuleb Sitsi ja kuna kõik need tänavad lähevad mõtteliselt juba Kalamaja alla, siis muutuvad sellega ka kallimaks,” rääkis Vahter. Teine arenev suund on Ülemiste, kus praegu on liikluskaos, mis küll koos trammitee valmimisega loodetavasti veidi leeveneb. “Ülemiste City ja piirkond laiemalt korrastub ja muutub järjest populaarsemaks äripiirkonnaks,” rääkis Vahter.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.