Vabade töökohtade buum

Tipprestoranide ühe omaniku Martti Siimanni sõnul on pitsitab tööjõupuudus toitlustussektorit kõvasti.  Foto: Meeli Küttim / Äripäev
Urmo Andressoo • 8. juuni 2017 • 5 min
Jaga lugu:

„Sellega oleme kukkumas sügavale kuristikku, kuna töötajate arv järjest väheneb, kui töökohtade arv suureneb,“ kommenteeris tööandjate esindaja Toomas Tamsar viimase kaheksa aasta suurimat vabade töökohtade näitajat.

Selle aasta I kvartalis oli Statistikaameti andmetel Eestis üle 11 200 vaba ametikohta Hoolimata sellest, mis perioodiga võrrelda, kasvas vabade ametikohtade arv aasta alguses hüppeliselt. 2016. aasta esimese kolme kuuga võrreldes 35% ning mulluse aasta viimase kvartaliga kõrvutades 24%.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul ei ole vabade ametikohtade arvu kasv talle üllatuslik. Just töökäte vähenemine on statistika valguses tema hinnangul olulisimaks probleemiks. „Sellega oleme kukkumas sügavale kuristikku, kuna töötajate arv järjest väheneb, kui töökohtade arv suureneb,“ möönis Tamsar.

Just see, et majandusolukord on Eesti lähiturgudel paranenud, on Tamsare sõnul vajadust töökäte järele kasvatanud. „Eesti majanduse suurim väljakutse ongi toimetulek selle olukorraga,“ kommenteeris Tamsar.

Olukorda aitaks leevendada Tamsare arvates see, kui saaks aidata vähenenud töövõimega inimestel, eakatel ja värsketel lapsevanematel tööturule tulla. Kuid ainuüksi sellest ei piisa, tõdes ta. „Juba ammu on vaja muuta töörändepiiranguid. Need on jäigad ja ei võimalda kutsuda inimesi väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle,“ arvas Tamsar, viidates, et tema hinnangul karmid reeglid jätavad omakorda jälje riigieelarvesse, kuna töötajate pealt laekuks Haigekassale ja pensionifondidesse raha.

Restoraniäris tööjõupuudus ilmne

Aasta varasema perioodiga võrreldes kahekordistus vabade töökohtade arv tänavu I kvartalis üle mitmes valdkonna – suurema tööhõivega valdkondadest majutuses ja toitlustuses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas.

Tipprestoranide Noa, Oko ja Tuljaku üks omanikest Martti Siimann tõdes, et konkurents töötajate leidmiseks on märgatavalt tihenenud. „Raske on loomulikult. Kuid eks me ikka hoiame kümne küünega kinni neist, kes meil on,“ sõnas Siimann.

70% kõigist vabadest ametikohtadest asub Harjumaal ning 57% Tallinnas. Edasi on tükk tühja maad – järgmisena on vabu ametikohti enim Tartus – 8% ning seejärel Ida-Virumaal (4%). Kõigist vabadest ametikohtadest kolmveerand on erasektoris.

Ta kinnitas, et sektor on elavnenud – Eestit külastab rohkem turiste ning avatud on ka hulgu uusi toidukohti. Seega on Siimanni sõnutsi paratamatu, et töökäsi on juurde vaja.

Enda restoranidesse, mille töötajate arv kõigub vastavalt hooajale 100-150 vahel, otsivad nad Siimanni sõnutsi töötajaid tutvuste läbi. CV-keskust nad ei kasuta. Kuna aga tegu on suurte, üle sajakohaliste restoranidega, on vajaliku arvu inimeste leidmine ka sedavõrra raskem. „Meie suurus on pluss ja miinus. Kuid ehk kuna meie kohad on uued ja ägedad, ta kuidagi ikka kokku tuleb,“ tõdes Siimann.

Aasta teises pooles vabade töökohtade arv sektoris veelgi kasvab, usub Siimann. Seda osati ka tuleva Euroopa liidu eesistumise pärast, mis toob toidukohtadele omajagu lisatoimetamist. „Kuid ma arvan, et 2018 peab nii mõnigi koht oma uksed kinni panema – ta lihtsalt ei pea sellele palgasurvele vastu,“ arvas ta, lisades, et juba praegu on seis paljudele ilmselt kriitiline.

Oma roll tööjõupuuduse leevendamiseks on Siimanni sõnutsi ka tehnoloogial. „Meie küll take-away’d (toidu kojuvedu – toim) ei tee, kuid väga paljud restoranid on läinud Wolti ja Tellitoiduga kaasa,“ möönis ta, lisades, et kojuveoteenuste üha suurem kasutuselevõtt vähendab vajadust teenindajate järele. „Mujal maailmas on tegu väga tuntava trendiga. Kui inimesi ei ole, siis peab lihtsalt tehnoloogiaga tühjad kohad ära täitma,“ möönis Siimann.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku, vähenes mulluse aasta kahe viimase kvartali võrdluses 10% - kokku lahkuti töölt ja palgati inimesi juurde 81 000 korral. Kõige suurem inimeste voolavus oli IV kvartalis hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses.

Lisaks kahekordistus vabade töökohtade arv ka ehituses ja kinnisvaraäris. Kõvasti tööd ootab samuti tegemist põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi alal, kus vabade ametikohtade koguarv on kerkinud aastate võrdluses neli korda. Enim on abikäsi vaja aga mäetööstusesse, lausa kümme korda rohkem, kui mulluse aasta alguses.

Vastuolu IT sektoris

Kui üldiselt on kõigis harudes vabade töökohtade arv tõusnud või samaks jäänud, siis selget vähenemist on üllatuslikult näha info ja side sektoris. Nimelt oli tänavuse aasta algul valdkonnas vabu ametikohti üle veerandi võrra rohkem kui aasta eest.

„Esimene reaktsioon on see, et turul küll tuntavat nõudluse kahanemist näha ei ole. Pigem vastupidi,“ kommenteeris statistikat Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe. Inimesi on sektorisse tema kinnitusel endiselt kõvasti vaja. „Ainuke loogiline põhjus, mis ma suudan leida, on see, et mõned ettevõtted on lihtsalt alla andnud ja ei otsi enam tööjõudu Eestist,“ lisas ta.

Ka Nortalil pole inimeste leidmine viimasel ajal kergemaks läinud. „Situatsioon on täpselt sama, mis oli eelmisel ja üleeelmisel aastal,“ möönis Alamäe.

Tulevikku kiigates on Nortali juht kindel, et töökäsi IT-sse on aina rohkem vaja. „Kui vaadata seda, kuidas maailmas tehnoloogiateadmiste järele nõudlus kasvab, siis trend ei pöördu järgmise 10 aasta jooksul,“ kinnitas ta.

Mingisugust hõbekuuli tööjõupuuduse lahendamiseks Alamäel ei ole. Tinakuul aga on. "Reaalained peavad olema tugevalt õpetatud juba põhi- ja keskkoolis. Kui inimestel on vundament all, siis on ka suurem motivatsioon ja väiksem hirm reaalaineid õppima minna. See on see, mis kõige rohkem aitab," sõnas ta.

Selles, et IT töökohad populaarsed poleks, ei ole juba täna tema sõnutsi probleemi. „Noored teavad väga selgelt seda, et nõudlus on meeletu, palgad on head ja tulevik on enam-vähem kindlustatud,“ selgitas Alamäe.

Enim tööd ootab tööstuses

Hõivatud ja vabade ametikohtade koguarvu vaadates on jätkuvalt enim töökäsi vaja töötlevasse tööstusesse – sektoris on 19% kõigist Eestimaa töökohtadest. Tööstusele järgneb kaubandus (16%) ja haridus (10%).

Enim vabu ametikohti leiab haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Kõige vähem on töökäsi vaja veetööde ja saastekäitluse, mäetööstuse ja kinnisvara valdkondadesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt