Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport sai näilise tagasilöögi

    Tööline.Foto: Scanpix/Reuters

    Aprillis langes eksport aastavõrdluses 1% võrra, ent oma osa andis see, et mullu oli samas kuus kaks tööpäeva rohkem. Kolme Balti riigi seas oli aprilli tulemus keskpärane, ent Eesti ekspordiväljavaated on jätkuvalt head.

    Jooksevhindades langes eksport aprillikuus aastaga 1% ja langes 1 miljardile eurole. Langus oli aga mõistetav, kuna eelmise aasta aprillis oli tänavusest 2 tööpäeva vähem, selgitas Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.
    "Tööpäevade arvuga korrigeerituna – ehk tööpäevas keskmiselt või kui selle aasta aprillis oleks olnud sama palju tööpäevi kui aasta tagasi –kasvas eksport kokku 9% ja Eestis toodetud kaupade eksport 7%," märkis ta.
    Eesti firmade ekspordiväljavaade on Swedbanki peaökonomisti sõnul jätkuvalt hea. Välisnõudlus on üha tugevamaks muutunud ning tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvunumbrid tõestavad, et ettevõtted suudavad jätkuvalt oma ekspordikäivet kasvatada, lisas Mertsina.
    Kasvu leiab lääne poolt
    Aprillis kasvas eksport enim Saksamaale, kuhu läks teele 16 miljoni euro võrra rohkem kaupa kui 2016. aasta aprillis. Hollandi suunal kasvas eksport 13 miljoni euroni. Need kaks turgu on kasvu vedanud kogu selle aasta jooksul.
    Kõige olulisem sihtriik oli aprillis Soome, mis andis koguekspordist 16%. Ehkki aprillis müük põhjanaabri suunas väga suurt kasvu ei näidanud, tuleks nad Mertsina sõnul nelja kuu kontekstis siiski tõusule kaasa aitajate sekka arvata. "Soome majanduse paranenud väljavaade aitab kaasa sinna ekspordi paranemisele," rääkis ökonomist.
    Saksamaa-suunaline eksport kasvan peamiselt mustmetallide väljaveo arvelt. See näitas aprillis aastavõrdluses 114% suurust hiigelkasvu ning mustmetalle eksporditi 41,2 miljoni euro eest. Mustmetallitoodete eksport langes seejuures 2% võrra 36,9 miljonile eurole.
    Eriti tugevalt kasvas seejuures malmi ja terase jäätmete ning praagitud raua või terase ümbersulatamiseks mõeldud valuplokkide eksport. Selles grupis eksporditi kaupa aprillis 29,9 miljoni euro eest, samas kui aasta tagasi oli näitaja vaid 9 miljonit Sellele kaubale oli suurim turg Türgi, järgnes Saksamaa.
    Kui vaadata väljaspool Euroopat asuvaid riike, siis tõi Swedbanki peaökonomist välja, et viimastel aastatel on Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal suurenenud näiteks USAsse ja Hiinasse, kusjuures Hiina suunalise ekspordi osakaal on sel aastal juba umbes sama nagu ekspordil Venemaale.
    Idanaaber on Eesti jaoks majanduslikus mõttes üha enam enda tähtsust kaotamas. "Võib öelda, et koos Venemaa-suunalise ekspordi osakaalu langusega on selle riigi mõju Eesti kogumajandusele samuti vähenenud," rääkis Mertsina.
     
    Ericsson annab tunda
    Langust näitas aprillis Rootsi-suunaline eksport, mis kahanes 49 miljoni euro võrra, kuna sinna veeti vähem elektriseadmeid. Ilmselt oli selle taga hiigeleksportija Ericssoni madalamad mahud. Rootsi firma Eesti tehas moodustab valdava osa Eesti elektriseadmete ekspordist ning elektriseadmed oli ühtlasi ka kõige rohkem kahanenud ekspordigrupp.
    Esimeses kvartalis olid Ericssoni tulemused üsna nõrgad ja müügitulu langes siis 11 protsenti 46,4 miljardile Rootsi kroonile. Firma tulemused on kehvad olnud juba mõnda aega ning jaanuaris käivitas firma uus juht Börje Ekholm ka kriisiplaani, mille läbiv joon on kasumimarginaali parandamine ja restruktureerimine.
    "Aprillikuu kaubaekspordi numbrit jahutas enim elektrimasinate ja -seadmete ekspordinäitaja: -24% aastavõrdluses ja -14% jaanuarist aprillini. Antud haru trend on jätkuvalt kergelt allapoole," märkis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Ilma selle haru panuseta oli kaubeksport ligikaudu 5% aastatagusest kõrgem.
    Swedbanki peaökonomist Mertsina tõi välja, et elektroonikatoodete tootmismaht on tugevas languses olnud juba neli kuud järjest ning käesoleval aastal on selle tegevusala tellimused vähenenud. "Aprillis vähenesid elektroonikatööstuse välistellimused aastases võrdluses 43%. Seega jääb tõenäoliselt selle tegevusala tootmismaht ja väljavedu veel lähiajal langusesse," tõdes ta.
    Balti vaates keskpärane kuu
    Kui märtsis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk ehk vahe ekspordi ja impordi vahel Baltikumi kõige väiksem, siis aprillis olukord muutus ning liidrirolli haaras Läti – lõunanaabri defitsiit oli vaid 162 miljonit eurot, samas kui Eestis oli näitaja 188,8 miljonit eurot. Leedu jäi 316,8 miljoni eurose puudujäägiga teistest kaugele maha.
    Ekspordilangust näitas Eesti Balti riikidest ainsana. Lätis näitaja küll kasvas, ent üsna kesise 1% jagu, jõudes 860 miljoni euroni. Leedus hüppas eksport aga järsult üles, kasvades mullu aprilliga võrreldes 9,4%. Lõunapoolseima Balti riigi kaubavahetuses on aga väga olulisel kohal nafta ja gaasi re-eksport, energiahinnad on aga aastavõrdluses ülespoole läinud.
    Väljavaade pole paha
    Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis 4,4%. Tuleviku osas tuleb olla siiski mõnevõrra ettevaatlik – see oli üksik silmapaistev kasvuhüpe ja alles teine arvestatav kasvukvartal, märkis Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
    Eksport peaks tänavu siiski kasvama, vähemalt protsentide mõttes – seda toetab ühest küljest madal võrdlusbaas, sealhulgas maailma tooraineturgude taastumine mõõnast, ent teisalt lisanduv hea kasv kaubanduspartnerite juures.
    "Näeme paremat eksporditulude kasvu kui möödunud aastal," prognoosis Palm. Siiski tasub Nordea Eesti peaökonomisti sõnul ekspordi puhul oodata järk-järgulist paranemist, mis ei tule lihtsalt.
    Swedbanki peaökonomist Mertsina tõi välja, et lähikvartalitel peaks tugev välisnõudlus püsima ja ekspordihinnad kasvama. Need asjaolud aga tähendavad ettevõtete ekspordikäibe kasvu. Ka Eesti tööstusettevõtted on oma ekspordiväljavaadete suhtes üha kindlamaks muutunud.
    "Teises kvartalis tõusis vastav kindlustunde näitaja viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele ning on nüüd üle pikaajalise (10 ja 20 aasta) keskmise.  See kinnitab veelgi, et lähikvartalite ekspordikasvu väljavaade on hea," rääkis Mertsina.
    Eesti Energia finantsjuht Andri AvilaFoto: Terje Lepp
    Tõusvad hinnad energiaturgu üksi ei päästa
    Üks tugevamaid tõusjaid Eesti ekspordis oli aprillikuus kaubagrupp, mis statistikaameti arvestuses kannab lakoonilist nime "mineraalsed tooted". Sinna hulka kuuluvad teiste toodete seas nii kütused – sealhulgas põlevkiviõli – kui ka elektrienergia.
    Mineraalsete kütuste eksport kasvas aprillis 53% ja jõudis 101,3 miljoni euroni. Kui andmeid veelgi täpsemalt vaadata, siis tõusis õlitoodete eksport mullu aprilli 34,8 miljonilt 66,6 miljoni euroni. Kui kõrvale jätta naftasaaduste impordi ja re-ekspordi mõju, siis Eesti päritolu õlide ekspordi rahaline väärtus pea kahekordistus, jõudes 38,1 miljoni euroni. See näitab, et Eesti põlevkiviõli tootjate tulud on tõusnud.
    Turu suurtegija, riigile kuuluva Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil ning seetõttu ei saa ettevõte aprillikuu näitajaid kommenteerida. Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles siiski, et põlevkivitööstus on praktiliselt täisvõimsusel töötanud alates möödunud aasta juulist, kuna hinnad energiaturgudel on tootmist soosinud ja firma on saanud enda tootmise üles koormata.
    "Abiks on olnud ka valitsuse möödunud aasta otsus siduda põlevkivi ressursitasud kütteõli maailmaturu hinnaga, mis võimaldab madalama hinnaga perioodidel ettevõtetel ellu jääda ja töökohad säilitada ning kõrgema turuhinna puhul annab riigile ka suuremat maksutulu," rääkis Eesti Energia finantsdirektor.
    Pildi turul toimuvast annab ette ka see, kui võrrelda selle ja eelmise aasta esimese kvartali tulemusi, kuna madala võrdlusbaasi mõju jätkub ka järgnevatel kuudel. Esimest kolme kuud kõrvutades suurenesid märgatavalt nii elektri kui ka õli toodangumahud.
    "Samuti kasvasid aastavõrdluses õli turuhinnad. Tuleb muidugi lisada, et võrdlusbaas on ka suhteliselt nõrk, sest 2016. aasta alguse õli maailmaturuhinnad olid erakordselt madalad. Põlevkiviõli müük annab Eesti eksporti väga olulise panuse, kuna valdav osa toodangust lähebki ekspordiks," rääkis Avila.
    Elektrienergia kaubavahetuses avaneb aga mõneti ootamatu pilt – kokku langes eksport küll aastavõrdluses 13,3 miljoni pealt 10,4 miljoni euro peale, ent kui vaadata vaid Eesti päritolu kaupu, siis tõusis eksport 2 miljonilt 6 miljoni euroni.
    Avila selgitas, et Soome ja Baltikumi regioonis on Eesti ainuke riik, kus toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse. Tänavu esimese kvartali Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini, millest valdav enamus on Eesti Energia toodang.
    "Elektri eksport on jätkunud ka aasta teises kvartalis, elektri kuised keskmised turuhinnad on olnud samuti kõrgemad kui möödunud aastal. Eelmise aastaga võrreldes suuremat elektritootmist on soosinud ka riikidevaheliste ülekandekaablite ja tuumajaamade rikked ja hooldused," rääkis Eesti Energia finantsdirektor.
    Lõppeval nädalal on Eesti hinnapiirkonnas aga tunda olnud väga suuri elektri turuhinna kõikumisi. "Näiteks 7. juunil oli suurim päevasisene hindade vahe 16-kordne: kui kella 4 ja 5 vahel hommikul oli elektrihind 4,42 eurot megavatt-tunni eest, siis kella 8 ja 9 vahel 70,05 eurot megavatt-tunni eest," rääkis ta.
    Riigifirma on siiski kaval ning elektri turuhinna suurte hinnakõikumiste äriliseks kasuks pööramiseks on Eesti Energia enda baaskoormuse rahuldamiseks projekteeritud elektrijaamad nutikamaks ehitanud ning toodab maksimaalselt kõrgemate turuhindade korral ja madalate hindade puhul koormame jaamad alla.
    Vaid hinnatõusust ja trikkidest ei pruugi aga piisata. "Energiaturgude pikaajalisem väljavaade on paraku endiselt nõrk ning peame suutma efektiivsust parandada, et jätkuvalt konkurentsis püsida," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Avila.
     
     
     
     
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.