Eesti asub maailma nabas

Suur plaan on lihtne seepärast, et Eesti ja Soome asuvad Euroopa ja Aasia suhtes keskpaigas, mida ümbritseb 5 miljardit inimest. Kaht linna ühendav tunnel on seetõttu Vesterbacka sõnul hiinlastele eriti atraktiivne. “Tunnel on üks tükk suuremast visioonist. See teeb kahest linnast ühe ja võimaldab teha koos seda, mida praegu tehakse lahe eri kallastel omal moel.”

Pead olema aus ja avatud, jääma iseendaks. Mitte kasutama keerulisi sõnu. Selgitama visiooni ja selle põhjuseid. Ehk maalima tulevikust pildi ja näitama, kuidas võiks olla. Ega see tunneli rajaminegi ole midagi keerulist või maagilist. Tõesti, 15 miljardit tundub suur summa, aga lõpuks on see ikkagi vaid üks projekt ja tööd.

Jah, alustame tunneli ehitust järgmisel aastal ja viie aastaga on ühendus olemas.

Selline on plaan.

Olen selle kallal aasta jagu töötanud ja see saab rajatud. Keskkonnamõjude hindamine ja detailplaneeringud võtavad aega, aga tehniliselt on see lihtne projekt. Pole põhjust, miks järgmisel aastal alustada ei saa.

Projekti maht on 15 miljardit eurot, mis on Soome või Eesti standardite järgi tõesti suur summa. Samas, vaadates taristuprojekte laiemalt, näiteks Hiina uue Siiditee rajamist, siis Hiina investeerib näiteks 50 miljardit euro Kasahstani. Peame mõtlema globaalselt ja kasutama ära oma suurepärast geograafilist asukohta. Eesti ja Soome asuvad Euraasia keskel, see on maailma suurim turg, mille ümber asub 5 miljardit inimest ehk 70% maailma elanikkonnast. Nii vaadates ei ole tegemist suure projektiga. Küsimus on ärategemises ja töötame selle nimel Soome-Eesti-Hiina konsortsiumiga.

Tõenäoliselt jah.

Selgitan, et asume Euraasia keskel ja see on üks Euroopa ja maailma kiiremini kasvavaid metropoli­alasid.

Jah, Helsingi ja Tallinna piirkonda. Meil on hästi haritud elanikkond, fantastiline ettevõtlikkus, idufirmandus ja palju uusi ideid alates Skype’ist MySQLi ja Supercellini. Hiinast tuli Soome eelmisel aastal 10 miljardit eurot investeeringuid, millest suur osa oli küll investeering Supercelli. Hiinast Euroopasse tulles maandud sa esimese asjana Helsingis. Tunneliga võiks 20 minutit hiljem olla Tallinnas. Kaht linna ühendades saab pakkuda kahe linna parimat. Näiteks on hiinlastele tähtsaim oma laste hea haridus ning seda on Tallinnal ja Helsingil neile pakkuda (Vesterbacka plaanib meelitada siia elama 100 000 Hiina peret – toim).

Entusiasm on viimase aastaga selgelt kasvanud. Inimesed on hakanud uskuma, et see on reaalne, mitte enam kauge unistus. Oleme teinud tehnilise analüüsi ja äriplaani – valmis saab ehitada viie ja ära tasub end 37 aastaga, seda nii inimeste kui ka kaubaveol.

Lisaks muutub Helsingi tõenäoliselt sel aastal maailma kõige tihedama liiklusega reisisadamaks, edestades Doverit Suur­britannias. Paljud tõstatavad küsimuse, et on ju tunnel Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning ühest pealinnast teise saab paari tunniga. Samas napib neil koostööd ning inimeste liikumine kahe suurlinna vahel ei ole nii loomulik nagu siin. Siin on isegi raske laevapiletit saada ehk nõudlus on olemas.

Kui reisi aja saab kahandada kahelt tunnilt 20 minutile, on võimalik kahe linna vahelist liiklust kahekordistada. See on natuke nagu inimese Kuule viimine – tunnel on lihtne ja selge projekt, samas ei suuda me ette näha selle kõiki positiivseid mõjusid.

Täpselt. Üks asi on kaks linna ühendada, kuid minu jaoks on põnevamadki kõik uued võimalused, mis sellest sünnivad – kindlasti kolib siia seetõttu rohkelt uusi inimesi.

Paljut me ei näe ega saagi ette näha. See teeb regiooni ja linnad atraktiivsemaks. Siin elavatel inimestel tulevad uued võimalused – muudab täielikult perspektiivi. Täna ei sõidaks kiirele lõunale Helsingisse, aga kui ühendus oleks 20 minutit, siis juba läheks. Mõtteviis muutub. Saab olema rohkem suhtlust ja võimalusi.

Mõlemad on suhteliselt võrdselt.

Eks me olemegi nii Soomes kui ka Eestis väga head ühes asjas – skeptitsismis. Et miks peaks keegi siia tulla tahtma, kui siin on nii külm ja vihmane või miks hiinlasi see huvitab. Samas on asukoht suurepärane. Lend Pekingisse kestab seitse tundi, hiinlased reisivad järjest rohkem ja selles peitub meeletu potentsiaal – vaid 7%-l neist on passid. Nad juba teevad miljardeid reise.

Helsingi ja Tallinn koos suudavad konkureerida Pariisi ja Londoniga. Näiteks siinpool lahte on ilus vanalinn, Soomes keskkond ehk see on suurepärane sihtkoht.

Kusjuures esimese tunneli idee käisid Soome õpilased välja juba 1971. aastal. Minagi liitusin selle projektiga, sest tüdisin ära kuulamast: kui kaua võib rääkida, kui keeruline see siis olla saab.

Eelmisel aastal.

Ma ei osanud hinnata, kui keeruline või lihtne see on ja ega tavaliselt asju alustades ei teagi ette. Näiteks ­Rovios panime sihiks, et “Angry Birdsi” mängul võiks olla 100 miljonit allalaadimist. Olime selleks ajaks saanud 1 miljoni. Öeldi, et seda eesmärki on võimatu täita. See oli ambitsioonikas, aga võttis 15 kuud, nüüdseks on see kasvanud 4 miljardini.

Küsiti, kuidas see võimalikuks sai. Minu vastus oli, et igaüks ettevõttes oskab vee peal kõndida. See tähendab, et keegi polnud meile varem tõestanud, et seda eesmärki on võimatu täita. Vee peal kõndimine, muide, on talvel lihtne – vesi on jäätunud.

Sama lugu on tunneliga – esialgu tundub võimatu, aga samm-sammult asja kallale asudes saad aru, et see pole keeruline tehniline küsimus. Siis on vaja leida rahastus ja lõpuks selgub, et polegi väga keeruline.

Nemad või ükskõik mis tehnoloogia võiks olla osa sellest. Esialgu on plaan ehitada piisavalt suure diameetriga tunnel, kuhu mahub traditsiooniline tehnoloogia. Samas on Hyperloopi tehnoloogia veel väga varajases staadiumis.

Ei, sest isegi kui tehnoloogia saab täiuslikult valmis, on vaja palju veel seadusandlikul tasemel läbi töötada. Kuna töötame koos hiinlastega, kasutame nende kiirrongi tehnoloogiat. Neid huvitab ka siit saadav referents.

Võib-olla vähemgi, see summa on esialgsete hinnangute järgi arvestatud, millele on lisatud umbes kolmandik mängimisruumiks.

Kirjalikku lepet veel ei ole, aga olen optimistlik, et raha tuleb kokku. See pole ülisuur projekt hiinlaste jaoks.

Miski pole keeruline. Küsimus on suhtumises.

Me ei sõltu sellest, aga loodetavasti saab sellest edulugu ning rajatakse heal tasemel ehk kiire ühendus. Kahjuks on paljud ELi projektid probleemsed, kui pole selget juhtimist ja eesmärki. Sama lugu on Rail Balticuga. Suhtlus eesmärkide üle on ebaselge, näiteks tunneliga lihtsam – 20 minutiga Helsingisse ja 7 tunniga Pekingisse.

Mulle meeldis idee 1 + 1 + 1 ehk koostööprojektidel lisavad iga erainvestori investeeritud eurole Soome ja Eesti riik omalt poolt ühe. Lisaks tundub jumekas idee efekti suurendamiseks ühendada innovatsiooni vallas Soomes Tekesi ja Eesti Arengufondi tegevus. See sunniks ka näiteks Soome ja Eesti idufirmasid koostööd tegema. Samuti meeldib nii-öelda löögirühma idee, mis peaks igal kuul peaministritele raporteerima, mida on ellu viinud ja mis on takistused. Kui teha seda kord aastas, siis ei saa midagi tehtud.

“Elame ühisregioonis ja seeläbi peaks seal tehtut ka turundama ehk kasutama siin sündinu reklaamimiseks sloganit ­Finest (parim – toim),” ütles advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammemberg, kes juhtis IT- ja rahandusteemalist töörühma.

Selle grupi töös osalenud MarkIT juht Andres Agasild tõi aga veel esile ideed luua kahe riigi koostöös nii-öelda löögirühm, mis koosneb avaliku ja erasektori tegijaist siit- ja sealpoolt lahte ning hakkab valitsusjuhtidele kord kuus aru andma – mida kuu jooksul olulist ühiselt ära tehti ning kus esineb veel takistusi.

“Brexit ja Donald Trumpi valimine loob Eestile ning Soomele palju võimalusi,” selgitas Agasild. Näiteks paljud ettevõtted tahavad Suurbritanniast lahkuda ja otsivad uut nii-öelda kodu. “Koostöös võiks need siia regiooni meelitada,” leidis ta ning ütles, et viie aasta jooksul tuhande ettevõtte siia meelitamine on tehtav.

Samuti sümpatiseeris talle idee, et ühes riigis välja mõeldud ja töötav lahendus võetakse kasutusele ka teises. “Näiteks e-residentsus. Mitte võtta ideed ja uuesti ratast leiutama hakata, vaid täielikult üle võtta,” rääkis ta. See säästaks aega, energiat ja tööjõudu. “Me laieneme Aasiasse ja täpselt nii enda ettevõttes toimime. Miks ei võiks riigid samuti teha?”

Lisaks kõnetas teda Eesti ja Soome asukoha määramine. Kui Euroopa mõistes vaadatakse siinset kui ääremaad, siis gloobusel asume Aasia ja Euroopa vahel keskpunktis. “Saaksime müüa siinse äritegemise lihtsust ja Aasia lähedust, sest Pekingisse lendab Helsingist seitse tundi, mis on võrreldav Hiina siselendude pikkusega,” märkis ta.

Kuna ideed vajavad teostamiseks lisaks ettevõtete huvidele ka riigijuhtide tähelepanu ning avalikku raha, pakkusid ettevõtjad ka neid kuulanud valitsusjuhtidele kaks ideed. Iga ühistegevusse panustatud erasektori eurole lisavad mõlema riigi valitsus omalt poolt euro ning peaministrid pühendavad kuus pool tundi aega, energiat ning eeskuju. “Annan iga kuu neljandal esmaspäeva õhtul kell 21 30 minutit,” lubas Soome peaminister Juha Sipilä. “35 minutit,” lubas omalt poolt Jüri Ratas.