Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ümbrikupalka makstakse järjest vähem

Uuringu läbi viinud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.Foto: Andres Haabu

Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal mullu langes, ent siiski jäi riigil illegaalse töötasu maksmise tõttu saamata ligikaudu 100 miljonit eurot maksutulu.

Kui 2015. aastal sai kõigist töötasu teenivatest elanikest ümbrikupalka 11%, siis mullu vaid 8 protsenti, näitab konjunktuuriinstituudi värske varimajanduse uuring. Kõige rohkem kahanes ümbrikupalka regulaarselt saanud inimeste osakaal.

Langes ka ümbrikupalkade osakaal töötajate sissetulekust – kui mullu oli see 54%, siis mullu vaid 44%.

Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi said töötajad 2016. aastal ümbrikupalka järgmistes ametites:
Tööstusettevõttes: keevitaja, raamatupidaja
Ehitusettevõttes: ehitaja, viimistleja-maaler, raamatupidaja, juhataja, spetsialist
Kaubandusettevõttes: müüja, teenindustöötaja, juht
Põllumajandus- ja metsandusettevõtetes: saepingi operaator
Transpordiettevõttes: autojuht, logistik
Majutusettevõttes: koristaja, teenindaja
Toitlustusettevõttes: kohviku teenindaja, toitlustusjuhi puhkuseasendaja, kokk, riietehoidja, klienditeenindaja
Muu valdkonna ettevõtetes: turvateenistuse turvamees, teenindusettevõtte raamatupidaja, mikroettevõtete konsultant, haljastustöötaja, spordiklubi treener, elektrik, haridussektori töötaja

Mure suurim ikka ehituses

Ka eelmisel aastal oli ümbrikupalga saajate osakaal kõige suurem ehitussektoris. Siiski on trend ka seal paremuse poole ning ümbrikupalka saanud töötajaid oli 2015. aastaga võrreldes vähem.

Kui varasematel aastatel on ümbrikupalka saanud ligi kolmandik ehitusvaldkonna töötajatest, siis mullu langes nende osakaal 19% peale ehk illegaalset töötasu sai veidi vähem kui viiendik ehituses palka saanutest.

Märgatavalt on vähenenud ka põllumajanduses illegaalset tulu saanud inimeste osakaal. Aastal 2015, kui põllumajanduses oli kriisiaeg, oli näitaja erakorraliselt 20%, mullu langes see tagasi 4% peale.

Mustalt töötamine on kõige enam kasvanud aga majutuses, kus sai 2015. aasta 2% asemel mullu ümbrikupalka 9% inimestest. Tõusnud on ümbrikupalkade suundumus ka transpordis ja toitlustuses.

Vastuseis väheneb

Küsitletud töötajatest 62% ei pooldanud mullu ümbrikupalkade maksmist. "Kahjuks on mitte-pooldajate osakaal juba pikemat aega vähenenud," märkis konjunktuuriinstituut kokkuvõttes.

Ka illegaalse töötasu pooldajate hulk on tõusnud – juba 2015. aastal kasvas see märgatavalt ja jõudis mullu 13 protsendini küsitletutest.

Illegaalse töötasu vastu olijad tõid uuringule vastates välja, et nii jääb töötaja ilma ravi- ja pensionikindlustusest ning on ülekohtune ausate maksumaksjate ja ettevõtete suhtes.

Ümbrikupalga pooldajad põhjendasid oma meelsust peamiselt ettevõtete ja töötajate liiga suure maksukoormusega. Samuti vastati, et nii saab töötaja rohkem raha kätte.

Konjunktuuriinstituut tõi ka välja, et viimaste aastatega võrreldes on tõusnud nende töötajate osakaal, kes kardavad ümbrikupalgast keeldudes tööst ilma jääda. Nii vastas koguni 42% illegaalse töötasu saajatest.

Saamata tulu 109 miljonit

Ümbrikupalkade tõttu jäi riigil konjunktuuriinstituudi hinnangul saamata vähemalt 58 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 33 miljonit eurot tulumaksu. See on aga optimistlik hinnang – kõige kehvemal juhul võis saamata maksutulu ulatuda isegi 128 miljoni euroni.

Maksuameti hinnangul jäi saamata 109 miljonit maksutulu. Aasta varem oli näitaja aga koguni 158 miljonit eurot. Languse taga ongi peamiselt ümbrikupalga saajate hulga langus ning varjatud töötasu osakaalu vähenemine.

Ümbrikupalkade küsitluse tegi instituut mullu detsembris posti ja interneti teel ning sellele vastas 2246 inimest, kes esindavad läbilõiget Eesti elanikkonnast.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Maksud