RKAS ei pruugi riigi büroohoonete omanikuks jääda

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 13. juuni 2017 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RKAS ei pruugi riigi büroohoonete omanikuks jääda
Nelja ministeeriumi ühishoone ehitus aasta tagasi. Praeguses on hoone sisuliselt valmsi saanud.Foto: Andras Kralla
Rahandusministeeriumi kinnitusel ei pruugi konkurentsiameti kriitikalaine alla sattunud Riigi Kinnisvara AS jääda riigi büroohoonete pikaajaliseks omanikuks, ent firmal on siiski oluline roll era- ja riigisektori vahendajana.
Eile saatis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ministeeriumitele terava kirja, kus teatas, et riigiasutuste kontoripindade turg tuleks avada vabale konkurentsile ning kriitiliselt tuleks analüüsida seda, kas riigifirma üleüldse peaks vabal turul konkureerima.
"RKAS on loodud riigisiseseks keskses üksuseks riigi kinnisvarategevuste korraldamisel," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi. Juba enam kui kümme aastat kestnud kinnisvarareform toimub tema sõnul loogiliste etappidena – esiteks vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalusi pindade kasutamise optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsuseid.
"Neil vara liikidel, kus on olemas turukonkurents, on mõistlik seda kasutada ja seda ka tehakse. Riigiasutustel on kohustus üürilepingu lõppemisel võtta konkureerivad pakkumised turult," rääkis asekantsler.
Selleks, et vara saaks koondatud RKASi ja tekiks tervikpilt riigi kinnisvara kasutusest, on riik soosinud RKASile varade üleandmist. Samas rõhutas Uukkivi, et see on vaid reformi esimene samm – eeldus pinnakasutuse analüüsiks ja optimeerimiseks. "See ei tähenda, et pikaajaliselt peaks RKAS jääma büroode omanikuks," märkis asekantsler.
Riigifirmal vaheüürniku roll
Riigil on rahandusministeeriumi asekantsleri sõnul mitmeid näiteid erasektoriga sõlmitud lepingutest. Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub.
"Ka Tallinnas ei ole mitmetel juhtudel riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada. Osad riigi üürilepingud on sellised, kus RKAS on lepingu haldaja riigi jaoks ehk nn vaheüürnik," rääkis ta. Sellised on näiteks peagi valmiv nelja ministeeriumi ühine kaksiktorn, maksu- ja tolliameti maja Ülemistes ja statistikaameti uus maja. Need on hooned, mis ehitati riigi tellimusel.
Osa lepinguid on aga sellised, kus riigiasutus on sõlminud lepingu erasektorist pärit omanikuga otse – näiteks keskkonnaministeeriumi üürileping Narva maanteel sadama lähistel, politseimaja hoone Pärnu maanteel endises Kalevi vabrikus ja siseministeeriumi IT-keskuse leping Tehnopolis. Sellisel juhul üürib firma pinda hoonetes, mis olid sobival kujul turul olemas.
Uukkivi lisas, et riigi kogemus näitab ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel – seda eriti hoonetes, kus on mitmeid riigiasutusi. "See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingupartneri. Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad," rääkis asekantsler.
Efektiivsust otsitakse ka Tallinnast väljas
Praegu on käimas riigireform ning selle ettevalmistamine. Näiteks näeb see ette riigiasutuste kolimise Tallinnast välja ning maakonnakeskustesse erinevaid riigifunktsioone koondavate niinimetatud riigimajade rajamise. Kinnisvarareform käib Uukkivi sõnul sellega käsikäes.
"Riigireformi käigus analüüsitakse riigiasutuste paiknemist ja pinnakasutuse vajadusi maakonnakeskustes ja koostatakse iga maakonnakeskuse kohta kinnisvara optimeerimiskavad, mille eesmärk on koondada riigi teenused erinevatest asukohtadest kokku," rääkis asekantsler. Ta kinnitas, et sellega tagatakse ka kinnisvarakulude kokkuhoid.
Analüüs käib
RKASi puhul on rahandusministeeriumi asekantsleri sõnul praegu veel vara öelda, milline mudel toimima jääb, kuna töös on mitu analüüsi. Näiteks vaadeldakse RKASi tegevusvormi – praegu on kinnisvarafirma riigile kuuluv aktsiaselts –, ent ka riigi ja erasektori koostööprojekte. Samuti käib kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs.
Kui uuringud valmis saavad, esitab rahandusministeerium enda seisukohad valitsusele ning teeb ettepanekud selle kohta, missuguseid muutusi RKASi toimimismudelis teha tuleks. Praegu on sihiks ministritele plaan esitada järgmise aasta alguses.
Uukkivi lisas, et eile kriitilise kirja teele saatnud konkurentsiamet on rahandusministeeriumi projektidega kursis. "Samuti on rahandusministeerium oma tegevustes juba arvestanud konkurentsiameti seisukohtadega."
Amet soovitab müüki kaaluda
Eilses läkituses märkis konkurentsiamet, et riigile kontoripindade üürimise turul tuleks kindlasti kaotada RKASi poole kaldu ebavõrdne konkurents. Riik peab ameti peadirektori Otsa sõnul looma eeldused turukinnisvara haldamiseks turutingimustel ning motiveerima riiki otsima pakkumisi erasektorist.
Ots möönis samas, et isegi sellisel juhul on raske saavutada tegelikku neutraalsust, kui RKAS ühel või teisel viisil turukinnisvaraga tegelema jääb. "Ilmselt kõige tõhusamalt aitaks rahastamise rollikonflikte vältida turukinnisvara võõrandamine," rõhutas konkurentsiameti peadirektor.
Niisiis soovitab konkurentsiamet ministritel kriitiliselt hinnata avalikku huvi, et RKAS kontoripindade üürimisega jätkaks. "Juhul, kui sellist avalikku huvi ei ole, peaks RKAS turukinnisvaraga tegelemisest loobuma," märkis Ots.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum