Kodu tüüris kaugemale

Swedbanki ökonomisti Siim Iskülli kommentaar

Selle aasta esimeses kvartalis jätkus aktiivne uute eluruumide lisandumine Tallinna korterite turule, kasutusluba anti 600-le uuele korterile. Statistika esimesel kvartalil ehitusega alustatud korterite kohta küll puudub, kuid eelnevate perioodide andmed näitavad seal langustrendi. Vaatamata sellele väljastati esimesel kvartalil ehituslube rohkem kui tuhandele uuele korterile.

Kõik ehitusloa saanud korterid kindlasti ei valmi, kuid väljastatud ehituslubade erakordselt suur hulk näitab, et arendajad on valmis nõudlusele vastama ning selle kerkimisel uued projektid töösse lülitama. Seetõttu võib eeldada ka suhteliselt tasakaalukat tulevikku, kus ollakse valmis nõudluse tekkimisel sellele reageerima.

Eluasemelaenude jäägi kasv on viimasel aastal järjepidevalt kiirenenud ning jõudis selle aasta aprilliks 6%-ni aastases arvestuses. Tegemist on siiski suhteliselt mõõduka kasvuga, mis ei meenuta veel kuidagi eelmist buumi, kus eluasemelaenude portfell kasvas ligikaudu 80% aastases arvestuses. Laenuportfelli kasvu kiirenemisele aitab kaasa jätkuvalt madal Euribor ja elanike ostujõu kiire tõus.

Käesoleval aastal ootame netopalga reaalkasvu jätkuvat aeglustumist, kuna nominaalne palgakasv aeglustub veidi ja tarbijahindade kasv jääb aasta lõpuni 3% lähedale. See vähendab elanike ostujõudu ja võib pärssida nii tarbimist kui nõudlust uute eluasemete järele.

Järgmisel aastal ootame aga tänu maksumuudatustele jällegi keskmise netopalga reaalkasvu tõusu. Euroopa Keskpank peaks meie hinnangul hakkama oma baasintresse liigutama alles järgmise aasta lõpus, mistõttu võib vähemalt lähiajal eeldada madalate intresside püsimist.

Swedbanki indeksi järgi Riia ja Vilniuse korterite taskukohasus paranes selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Kui Vilniuse korterite hinnakasv veidi aeglustus ja netopalga kasv ületas 10% piiri, siis Riias kiirenes korterite hinnakasv 11%-ni aastases arvestuses ning ületas netopalga kasvu esimest korda viimase nelja aasta jooksul. Balti riigi pealinnadest oli neljandas kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias.

Eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.