Riik kulutas nelja kuuga rohkem kui teenis

19. juuni 2017, 15:10
Endine rahandusminister Sven Sester, peaminister Jüri Ratas ning töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170619/NEWS/170619751/AR/0/AR-170619751.jpg

Riigi nelja kuu tulud 2,73 miljardit eurot 4,5% rohkem kui aasta varem. Kuludeks ja investeeringuteks kasutati nelja kuuga pisut rohkem ehk 2,79 miljardit eurot.

Rahandusministeeriumi andmetel vähenesid kuludest antud toetused ja finantskulud. Seevastu tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud kasvasid. 

Antud toetused vähenesid kokku 3,2 protsenti sihtfinantseeringute vähenemise tõttu. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 24,4 miljoni euro ehk 17,6% võrra ja põhivara soetuseks 13,3 miljoni euro ehk 29,8% võrra. Samal ajal suurenesid pensionikindlustuse kulud, millest lõviosa, läks vanaduspensionidele. Kasvasid peretoetused, millest suurima osa moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud nii puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus kui ka õppetoetused.

Tööjõu- ja majandamiskulude nelja kuu maht oli möödunud aasta kuludest suurem 33,8 miljoni euro ehk 8,3% võrra. Tööjõukulud kasvasid peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses.

Majandamiskulude mahu kasv 9,8% võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele ja kinnistutele. Samuti on võrreldes eelmise aasta nelja kuuga kasvanud riigiasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2,7 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 108,7 miljonit eurot, sh riigiasutused investeerisid ise 89,7 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 19 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 67,2 protsenti võrreldes eelmise aasta nelja kuu mahuga. Investeeringute aasta eelarvest on kasutatud 26,9 protsenti.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 88,8 miljoni euro eest. Aasta esimeses pooles on kõige suuremas mahus tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 1,10 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 668,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,4 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta aprilli lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 86,6 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 5,2 miljonit eurot, ulatudes 22,1 miljoni euroni.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2017, 15:10

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing