Reinsalu hakkab ebaausaid ärimehi taltsutama

Eile arutasid justiitsminister Urmas Reinsalu, kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, Eesti Võlausaldajate Liit, rahandusministeerium ja Maksu-tolliamet justiitsministeeriumis abinõusid, kuidas parandada Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda.

Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegutsemise keelamise lihtsustamist. Eelkõige arutati selle üle, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma.

Reinsalu ütles pressiteate vahendusel, et pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud,“ teatas ta.

Arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse.

Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu.

Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida.

Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena.

Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames.

Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida ühte ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama.

Sel kevadel esitasid kaubanduskoda ja võlausaldajate liit justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mida võiks ette võtta pahatahtlikult maksejõuetuks kuulutatud ettevõtetega, mis jätavad igal aastal maha kümneid miljoneid eurosid võlgu. Loe neist ettepanekutest siit.