Rahapesuga võeti vahele üle 20 inimese

28. juuni 2017, 07:15
Mullu mõistis kohus rahapesus süüdi 24 inimest, peamiselt pesti arvutikelmustest saadud raha.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170628/NEWS/170629738/AR/0/AR-170629738.jpg

Läinud aastal mõistis kohus rahapesus süüdi 24 inimest, peamiselt saadi raha arvutikelmustega.

Rahapesu andmebüroo värske aastaraamat näitab, et eelmisel aastal jõustus kokku 16 rahapesu kohtuotsust, 24 inimest mõisteti rahapesus süüdi ja 16 õigeks. Eelkuriteoks oli enamasti arvutikelmus, mille ohvrid olid välismaalased.

Aastaraamatust selgus veel, et rahapesu andmebüroo tahab varade lihtsamat konfiskeerimist, sest maadleb Venemaalt saabuva kahtlase hoomamatu rahavooga, mille päritolu ei saa tuvastada.

Kättesaamatud initsiaatorid

Sarnaste kelmuste korraldajaid, kes figureerisid eelmise aasta kohtuotsustes, tavaliselt kätte ei saada. Eestis mõistetakse enamasti seega süüdi variisikud – inimesed, kes annavad kurjategijatele väikese tasu eest oma pangakonto või isikut tõendava dokumendi. Tuleb ka ette, nad aitavad kurjategijail välismaal tehtud arvutikelmustest saadud raha pangast või mujalt välja võtta. Nendele kaasaaitamine käib samas rahapesus osalemise alla ning on kriminaalkorras karistatav.

Ühes mullu jõustunud kohtuotsuses mõisteti kaks isikut süüdi kindlustuskelmusega saadud raha pesemises. Nimelt sõlmis isik A mitme kindlustusfirmaga reisikindlustuslepingu nii enda kui ka teiste inimeste nimel. Seejärel esitas ta kindlustusfirmadele taotluse hüvitise väljamaksmiseks, teatades, et sai jalatrauma.

Hüvitised palus ta kanda oma isa arvelduskontole. Peagi selgus, et isikul A ei olnud mingit kavatsust turismireisile minna: ta võltsis dokumente, näitamaks, et ostis reisi Egiptusesse ja Türki. Mõnel juhul maksid kindlustusfirmad kindlustussumma välja. Kelmusega õnnetus kurjategijal kätte saada 16 400 eurot.

Et varjata raha tõelist omanikku ja päritolu, tegi A kindlustuskelmusest saadud rahaga mitmeid tehinguid: kandis summasid endaga seotud ettevõtetesse ning ühe sealse töötaja ja oma isa kontole. Kohus karistas kindlustuspetjat 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega ning skeemis kasutatud ettevõtet 3500 euroga. Peale selle konfiskeeris kohus kelmilt 5715 eurot ja firmalt 10 665 eurot.

Riigikohtu viimane sõna

Riigikohtus sai lahenduse ka rahapesu andmebüroo eelmisest aastaraamatust läbi käinud küsimus krüptovaluuta regulatsioonide kohta. Riigikohus otsustas, et krüptovaluuta kuulub koos teiste sarnaste maksevahenditega alternatiivsete maksevahendite hulka.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu rahapesu tõkestamise direktiivi täiendamise eelnõus, mis lähiajal vastu võetakse, on krüptovaluuta reguleeritud ka üldistatuna virtuaalvääringu nimetuse all.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. June 2017, 07:31

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing