Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telekomi väikeaktsionärid ei jäta võitlust Teliaga

    Eesti Telekomi kunagiste väikeaktsionäride esindus ja Telia ei ole eriarvamusele lahendust leidnud, kohtus tullakse kokku uuesti oktoobris.

    2010. aastal alanud vaidlus Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride ja Telia emafirma vahel lõppes justkui mullu novembris. Toona ei võtnud riigikohus menetlusse kaebust, et väikeaktsionäridele makstaks viis korda suurem lisahüvitis, kui kahe esimese kohtuastme mõistetud 951 835 eurot. Seega jäi kehtima Harju maakohtu otsus, milles muu hulgas leiti, et aktsiate ülevõtmise käigus ei maksnud Telia väikeaktsionäridele ülevõetud aktsiate eest õiglast hüvitist.
    Eesti Telekomi väikeaktsionäre esindav Soraineni advokaadibüroo ja Telia Companyt esindav Ellex Raidla on aga eriarvamusel, kuidas peaks kohtumääruse alusel kunagistele aktsionäridele lisahüvitisi välja maksma. Väikeaktsionäride esindus esitas taotluse, et kohus selgitaks määruse sisu.
    Kolmapäeval toimunud kohtumisel määrati uus istungiaeg oktoobriks. Kohus suunas osapooled ka läbi rääkima. Soraineni advokaadibüroo partner Reimo Hammerberg rääkis, et ehkki Telia on hakanud soovijatele hüvitist välja maksma, jätkub vaidlus selle üle, et hüvitis makstaks kõigile ja kohe, samuti viivise ja õigusabikulude tasumise üle.
    Hammerberg ei ole rahul sellega, et hüvitis on välja makstud vaid neile, kes on seda taotlenud. „Ükskõik kui lihtne see protsess on, hüvitis ja aastatega kogunenud viivis peaks jõudma nähtamatult ja viivitamatult investorite kontodele. Sarnaselt, nagu kunagi võeti ära nende aktsiad ja maksti 93 krooni.“
    Ta rõhutas, et oluline on, et korraldataks kiire maksmine kõigile, mitte vaid neile, kes seda taotlevad. „Me olime kõigi investorite esindajad, kelle aktsiad sundkorras üle võeti“
    Hammerberg märkis, et praegu peab iga väikeaktsionär ise otsustama, kas soovib seni hüvitise taotleda või sellega oodata, kuni selgub viivise ja õigusabikulude tasumine. „Ma kindlasti ei saa neile soovitada mitte esitada taotlust. Meie eesmärk on samas, et nad saaksid kogu hüvitise koos viivisega, mitte pooliku lahenduse,“ ütles ta.

    Pärast 2010. aastal Eesti Telekomist välja tõrjumist kogunesid väikeaktsionärid TeliaSonera vastu, et saada rohkem raha, kui neile esialgselt sundülevõtmise käigus hüvitati.

    Tookord maksti neile 93 krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest.

    Eesti Telekomi tollaseid väikeaktsionäre esindav Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni leidis aga, et Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus oli vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui TeliaSonera makstud hüvitis.

    Kõik soovijad on raha kätte saanud
    Selle nädala seisuga oli rohkem kui 1500 aktsionärist avalduse esitanud mitukümmend inimest, kellest on kõik Telia kommunikatsioonispetsialisti kinnitusel raha kätte saanud.
    Eesti Telekomi väikeaktsionäride kaasuses Telia Companyt esindav advokaat Toomas Vaher kinnitas, et hüvitise kättesaamiseks on vaja vaid saata Teliale digiallkirjaga avaldus oma pangakonto numbriga. Tema sõnul püüavad vastaspoole advokaadid asjatult takistada väikeaktsionäridele väljamaksete tegemist, nõudes raha maksmist advokaadibüroo kontole.
    Vaheri hinnangul võisid Sorainen ja Kawe Kapital väikeaktsionäre esindada vaid selle hetkeni, kui hüvitise summa kohtu poolt lõplikult kindlaks määrati ja nüüd on tegu juba Telia ja väikeaktsionäride vahelise asjaga.
    Teiseks märkis Vaher, et väikeaktsionäride esindajad väidavad kohtus senimaani, nagu neil oleks õigus saada kuni kolmandik summadest edukustasu, millele lisandub veel käibemaks. Hüvitiste kogusumma on aga ligi miljon eurot. „Telia on seisukohal, et selliseks edukustasuks mingit alust ei ole. Kuna aga nad jätkuvalt nii väidavad, siis Telia ei saa olla kindel, mis sellest rahast saaks ja kui palju sellest tegelikult jõuaks õigete adressaatideni. Telia on otsustanud, et teeb makseid otse endistele väikeaktsionäridele ja ei arvesta sealt väljamakstavast summast mingeid kulusid ega muid summasid maha, et raha jõuaks kindlalt õigete inimesteni," sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.