Kaubandussektorit ootavad ees muutused

Swedbanki läbiviidud uuringu järgi jaekaubandusettevõtted sel aastal keskmiseks käibe kasvuks 6%. Statistikaameti andmetel suurenes jaemüügi käive selle aasta esimese viie kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%.

Swedbanki vanemökonimist Liis Elmik märkis, et hoolimata käibe kasvust on kasumlikkus madal. „Jaekaubandusettevõtete kasumi osakaal käibes on viimastel aastatel vähenenud. Selle taga on osaliselt tööjõukulude kiire kasv, mis moodustavad kogukuludest kümnendiku,“ ütles Elmik.

Swedbanki uuringu järgi oli ligi kolmandikul ettevõtetest mõni kahjumiga töötav pood. Selle aasta esimese kvartali finantstulemused olid aga mõnevõrra eelmistest aastatest paremad. Erinevalt viimasest kolmest aastast kasvas käive kuludest kiiremini. See tõi kaasa kasumlikkuse paranemise.

Kaupmeestepoolne juurdehindlus on statistikaameti andmete järgi mitte-esmatarbekaupade müüjatel oluliselt suurem kui toidu ja mootorikütuste müüjatel. Jaemüügi juurdehindlus on väikseim mootorikütuste müüjatel ja suurim rõivaste ja jalanõude müüjatel, kus sesoonsus ja muutlik ilmastik tähendavad pikka müügiperioodi. Elmiku sõnul ei tähenda aga suurem juurdehindlus paremat kasumlikkust. „Rõivaste ja jalanõude poodides on kasumi osakaal käibes statistikaameti andmete järgi erinevate kaupluste hulgas üks väiksemaid,“ tõi ta näite. Eelmisel aastal oli kasumlikkus kõige madalam apteekide, rõivaste ja jalanõude poodide, supermarketite ja tanklate hulgas. Kasumlikkus oli kõrgem e-kaubanduses, kus on väiksemad kulud, ja teistes spetsialiseeritud kauplustes, kus konkurents on ilmselt väiksem kui näiteks supermarketite turul.

Elmiku sõnul on rõivaste ja jalanõude hinnad üks väheseid kaubagruppe, kus Eesti keskmine hinnatase ületab Eurostati andmete järgi Euroopa Liidu keskmist. Teiste kaupade puhul jäävad Eesti jaemüügi hinnad enamasti Euroopa Liidu keskmisest allapoole. Näiteks alkoholi ja tubaka, majapidamistarvete, toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad moodustasid 2015. aastal 80-90% Euroopa Liidu keskmisest. Tarbeelektroonika hinnad olid 2015. a. Euroopa Liidu keskmise hinnataseme lähedal. Jaemüügi hinnad on Eestis ostujõuga võrreldes suhteliselt kõrged tänu sellele, et hulgimüügihinnad on tänu väikestele müügikogustele kõrged ja kulud suhteliselt suured seoses võrdlemisi suurte müügipindade ja poodide pikkade lahtiolekuaegadega. 

Jaemüügi turul toimuvad mitmed muutused. Tarbijate eelistused ja võimalused muutuvad. Sissetulekute kasvades väheneb ostukorvis esmatarbekaupade osakaal ja kasvab meelelahutusele ja hobidele kuluv osa. Jaemüügist moodustavad 40% supermarketid, neile järgnevad mootorikütuse müüjad ja seejärel majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide poed.

Elmiku sõnul sel aastal jaekaubanduse turul konkurents tiheneb. „Ühelt poolt aeglustub sel aastal nõudluse kasv, kuna palgasaajate reaalse ostujõu kasv on varasemast aeglasem, sest palgakasv aeglustub ja hinnad tõusevad kolmeaastase vaheaja järel,“ rääkis ta. Ta lisas, et teiselt poolt on erinevate kaupade ja teenuste pakkumine suurenenud. „Jaemüügi müügipind on kasvanud. Tallinnasse plaanitakse mitut uut suurt kaubanduskeskust. See võib jaemüüjate jaoks tähendada ühelt poolt küll rendihindade langust, aga teiselt poolt võib kahjumlike poodide arv kasvada, kui rendileping ei võimalda vähempopulaarsest piirkonnast või keskusest lahkuda. E-kaubanduse kiire kasv teravdab konkurentsi veelgi.