Eesistumine pani Kultuurikatla üürnikud kolima

Kultuurikatlast ajutiselt välja kolinud Arhitektuurikeskuse töötajad Rahvusraamatukogus.  Foto: Andres Haabu
Eliisa Matsalu • 3. juuli 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Selleks, et Kultuurikatlas saaks pidada Euroopa Liidu eesistumist, pidi mõni Kultuurikatla üürnik kompensatsiooni eest katlast välja kolima.

Kultuurikatel võõrustab ligi 900 000 euro eest juulist novembrini Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise koosolekuid. Selleks oli vaja teha ümberkorraldusi. Kokku üheksast üürnikust mõjutab eesistumine kolme, kellest üks – Arhitektuurikeskus MTÜ koos oma partneritega Loov Eesti, Disainikeskus ja Arhitektide Liit – pidi juuni lõpust neljaks kuuks hoonest välja kolima.

Kõik kolimisega seotud kulud tasub riigikantselei. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise meedianõunik Greete Kempel selgitas, et riigikantseleil on tehtud leping Kultuurikatlaga ja kõik, mis puudutab Kultuurikatla ja tema partnerite vahelist suhtlust, on olnud nende endi korraldada. „Eraldi kompensatsiooni riigikantselei poolt ei ole, kõik kulud seoses katlaga on kaetud Kultuurikatla ja riigikantselei vahelise üürilepinguga,“ ütles ta.

Kultuurikatel ja riigikantselei sõlmisid üürilepingu eelmise aasta septembris summale 810 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Mais sõlmiti aga lisaleping lisapindade üürimiseks summas 63 500 eurot pluss käibemaks.

„Kasumiprojekt see pole“

Kolima pidanud Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgi sõnul polnud väljakolimine käsk, vaid valik. „Mingi kasumiprojekt see meile küll pole, pigem Kultuurikatlale vastu tulemine ja oludega leppimine,“ ütles ta.

Arhitektuurikeskus esitas Kultuurikatlale hinnaprognoosi, kui palju nad kolimise eest kompensatsiooni peaksid saama. Leping on Järgi sõnul konfidentsiaalne ja seetõttu kompensatsiooni summat ta ei avaldanud. „Kui hinnapakkumise tegime, siis me ei teadnud tegelikku kolimise maksumust, aga tundub, et oleme enam-vähem õigesti prognoosinud,“ rääkis ta.

Raul Järg,, Arhitektuurikeskus MTÜ juhatuse liige

Loomulikult on kolimine tekitanud ka ebamugavust, aga mis sa teed.

Algselt oli Arhitektuurikeskusel ambitsioonikas plaan ehitada kolimiseks valmis spetsiaalne paviljon, et ei peaks üldse rendipinnale kolima. Sellega läks aga liiga kiireks ja plaan jäi katki. Seega oli suurim väljakutse ajutiseks kolimiseks üldse uute ruumide leidmine, kuna üürileandjad ei ole tavaliselt huvitatud vaid paarikuulistest lepingutest.

Lõpuks aga leiti sobivad ruumid Rahvusraamatukogus. Üks partneritest, Disainikeskus, kolis ajutiselt Disainibüroo ruumidesse.

„Loomulikult on kolimine tekitanud ka ebamugavust, aga mis sa teed,“ ütles Järg. Näiteks oli tema sõnul nende suurim mure hoopis see, et arhitektuurikeskusel oli plaanis sügisel korraldada Kultuurikatlas arhitektuurifestivali, ent eesistumise tõttu pole see enam võimalik. „Eelmine kord pidasime festivali just seal ja siis oli see väga suur hitt,“ rääkis Järg. Nüüd aga korraldatakse arhitektuurifestival Telliskivi loomelinnakus.

Kultuurikatel teistele külalistele lukus

Eesistumise pärast ei saa teisedki novembrini Kultuurikatlat kasutada. Ka restoran Korsten, Armastus ja Hea Toit, mis Kultuurikatla külje all asub, on juuni lõpust novembri alguseni teistele külalistele suletud. Nimelt võitis Carmen Grupp, mille alla restoran Korsten kuulub, eesistumise toitlustamise hanke ja teenindab seega vaid eesistumisega seotud isikuid.

Eesistumise tõttu pidi kolima ka loovagentuur Creative Fuel. Agentuur ja Kultuurikatel jõudsid kokkuleppele, et Creative Fuel vahetab lihtsalt hoone neisse ruumidesse, mida eesistumise aegu ei kasutata. Kas ka selle eest lisakompensatsiooni maksti, Creative Fueli juhatuse liige Urmas Lilleorg täpsemalt kommenteerida ei soovinud.

"Me oleme rahul kokkuleppega, mis Kultuurikatel meile leidis. Meil on hea koostöö ja muudatused olid pikalt ette teada," ütles ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt