Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik seab sisse uut ehitussüsteemi

Täna kirjutasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja Taavi Aas koos kolme riigifirma juhiga alla deklaratsioonile, millega võetakse kasutusele ehitise digitaalne infomudel ehk BIM.

Ühiste kavatsuste deklaratsioonile, mille raames BIM vastu võetakse, kirjutavad alla veel Riigi Kinnisvara juhatuse liige Tanel Tiits, maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Uue süsteemi kasutusele võtmise eesmärk on muuta püstitatavad ehitised funktsionaalsemaks, kvaliteetsemaks ja säästa raha – alates projekteerimisest kuni hoone elukaare lõpuni. Samuti on projekti eesmärk kasvatada BIMi abil kasvatada kohaliku kinnisvarasektori konkurentsivõimet.

Urve Palo sõnul on rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos püsimiseks vaja ka meil ehitussektorit ajakohasemaks muuta. „Vaid nii on meil võimalik suurendada ehitussektori konkurentsivõimet ning realiseerida tootlikkuse ja ekspordi kasvupotentsiaali,“ lausus minister.

BIMi rakendamiseks plaanivad asutused luua organisatsiooni, mis hakkab juhtima tervet tarkvara kasutusele võtmise protsessi. Uue süsteemi rööbastele seadmiseks on vaja luua ühine digitaalsete ehitusandmete nõudluskeskkond, lükatakse käiku pilootprojektid ning kaasatakse abilisteks ka teadus- ja haridusasutused. Projekti hakkavad nõu ja jõuga panustama kõik ülal loetletud riigiasutused.

Foto: Andres Haabu

30protsendi ulatuses saab naaberriikide kogemuste põhjal BIM tehnoloogia abil vähendada ehitusel tehtavaid vigu. Kokku saab aga hoida kuni viiendiku ehituse maksumusest.

RKAS on BIM-tehnoloogiat kasutanud juba 2015. aastast saati. Asutuse projektijuhi ja igapäevaselt BIMiga tegeleva Silver Aderi kinnitusel on BIMi kasutegur märgatav, vahendas ehitusuudised.ee.

„Näiteks saame BIMi abil kvaliteetse projektdokumentatsiooni. Ka hoone ehitus- ja ekspluatatsioonikulud ehk elukaare kulud on madalamad. Samamoodi aitab BIM püsida paremini eelarves ja ajagraafikus,“ sõnas Ader märtsis toimunud konverentsil „BIM kui terviklik protsess.“

Ka erasektoris on juba mõni aasta BIMi kasutuselevõttu edendatud. Näiteks kasutab peaprojekteerimisel BIM-mudeleid kodumaine ehitushiid Merko, kes projekteeris BIM-tehnoloogia abil ka telekomfirma Telia uue 14korruselise peahoone. Lisaks on BIM-mudeleid rakendatud näiteks Noblessneri sadamalinnaku projekteerimises ja ehitamises ja T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamisel.

Ka Palo möönis, et kuigi BIM-tehnoloogiale nõjatudes on Eestis juba hooneid rajatud, on tegu vaid üksikute näidetega. „Puudu on ühtne teadmine, kuidas mudelprojekteerimist rakendada, millised on tingimused ja eeldused," kommenteeris Palo ja lisas, et allkirjastatud deklaratsiooni eesmärk ongi edendada BIM-teadlikkust ja arendada koostööd avaliku sektori tellijate vahel.

Foto: Andres Haabu

Ehitise digitaalne infomudel, inglise keeles Building Information Modeling.
Kuvab ehitisest 3D-mudelit, peites endas ühtlasi andmebaasi, kuhu on salvestatud kõik ehituse andmed.
Digitaalse informatsiooni juhtimine kogu ehitise elukaare jooksul tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis ning tagab hoone haldamisel kiire ja kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse.
Allikas: majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.