„Kindlasti ei saa ainult Vene turule keskenduda“

Eksport Venemaale kasvas mais võrreldes eelmise aasta maikuuga 28 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet. Kõige rohkem kasvas Eestist mehaaniliste masinate vedu, nagu ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed.

Masinatootja Hekoteki juht Heiki Einpaul ütles, et tema on olnud Venemaal aktiivne 2000. aastast ja apoliitilise ettevõttena on neil seal alati hästi läinud. Venemaa ongi nende põhiturg. „Me saame aru, et finantseerimine on läinud Venemaal keerulisemaks, aga kõik muu on jäänud suhteliselt sarnaseks,“ rääkis Einpaul ja lisas, et nad sõlmivad seal pidevalt uusi lepinguid ja peavad läbirääkimisi. „Meie tooteid endiselt vajatakse seal ja inimesed, kes poliitikaga pole seotud, oskavad neid hinnata ja meie käest ka tellida.“

Einpaul jätkas, et rahastamise probleeme on selgelt näha, sest valuutat ei ole tõenäoliselt nii kergelt saada kui enne kriisi. Kõik muu olevat aga sama. „Teenuseid ja tooteid on vaja. Inimesed on endiselt samasugused: hindavad üksteist selle järgi, mida üksteisele pakkuda suudetakse, ja siin ei muuda seda tingimata ei Pronksiööd ega ka muud poliitilised operatsioonid.“ Einpaul lisas, et eelis on ka see, kui suudad seal suhelda nende emakeeles.

Tema sõnul võivad Eesti ettevõtjad end Vene turul kindlalt tunda, kuid alati tasuks suhtuda teatud ettevaatlikkusega. „Venemaa on alati selline koht, kus peab olema valmis ootamatusteks. Ootamatused on lihtsalt erinevates kohtades erinevad. Rootsis peab ka alati olema valmis ootamatusteks.“ Venemaal tuleb nende veidi teistsuguste ootamatustega lihtsalt arvestada ja märke jälgida. „Kindlasti ei saa kellelegi soovitada ainult Vene turule keskendumist,“ märkis ta.

Einpaul ütles, et ootused järgmisele aastale on optimistlikumad, sest lepinguid on sõlmitud. Suurt hüpet ta aga seal ei oota. Küll aga toetab masinatööstuse valdkonda Venemaal see, et pead tõstab puidugraanulite tootmine Aasia turu jaoks ja selles on neil vaja masinaid.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on Eesti eksporti sel aastal kõige enam panustanud puit, mööbel ja põlevkivi. Lisaks neile on eksporti kasvatanud ka muude kütuste re-eksport ja erinevate masinate ja seadmete väljavedu. Puidu- ja mööblitööstus on eksporti stabiilselt toetanud juba mitu aastat.

Mööblitootja Standardi juht Enn Veskimägi ütles, et nemad ei ole Venemaale eksportinud juba viimased paar aastat. Kahest sealsest tütarettevõttest üks ka likvideeritakse, kuid Veskimägi sõnul ei ole see praeguse seisaku tõttu, kahel ettevõttel pole seal lihtsalt mõtet.

Standard on teinud Venemaal peamiselt hotellide mööbliga sisustamise projekte, praegu seal aga väga ei investeerita ja hotellide ehitus on vaibunud. „Me seda Vene tütart hoiame, sest mine tea, millal läheb jälle vaja. Kindlasti mingi hetk mõni hotell seal jälle kas ehitatakse või renoveeritakse, nii et meil ei ole kuhugi kiiret,“ rääkis ta.

Veskimägi lisas, et nad on Venemaal sisustanud 8–10 hotelli ja praegu ei ole lihtsalt projekte tulnud. Kuna nad ekspordivad 22 riiki, see nende igapäevast tegevust ei sega. Tema sõnul Venemaal suhtumisega Eesti ettevõtjatesse aga probleeme ei ole. „Igatahes positiivsem kui meie suhtumine nendesse. Ma mõtlen seda poliitilist retoorikat. Ettevõtjatel on täitsa normaalsed suhted, ei näe mingit probleemi.“