Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piiririikide tootjad tahavad võrdsust

    Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein

    Üle Euroopa tegutsevasse Heidelbergi suurkontserni kuuluva Kunda Nordic Tsemendi juhi sõnul ootavad Euroopa äärealadel tegutsevad tootjad võrdset kohtlemist.

    Nagu kogu Euroopa Liidu tsemenditööstus, saab ka Kunda Nordic praegusel heitkoguste kauplemissüsteemi perioodil tasuta kvoote sektori parima tehnoloogia tasemel, arvestades eelmise perioodi tootmismahtusid. Kunda tehasele jagatava kvoodi maht väheneb umbes 5% aastas.
    „Me saame hakkama tänu sellele, et eelmise perioodi tootmine oli suurem, töötasime kolme ahjuga. Kuna meie tehnoloogia ei ole parim ja lisandub vähendamise faktor, siis praegu jätkub meile kvooti kahe ahju jaoks, mis on piisav, sest turgu rohkem pole,“ rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.
    Arvuliselt on Kundale eraldatav kvoot üle 300 000 tonni aastas. Tegelikkuses oleks see Einsteini sõnul aga kaks korda suurem, sest Vene turg on kaotatud – rubla kurss on kehv, lisaks veel idanaabri vastusanktsioonid Euroopa Liidu kaupadele. Selle tõttu vähendas tehas tootmist alla 50% küsitud kvoodist. Ka kvoot vähenes kohe poole peale. See võib uuesti tõusta, kui tootmismaht jälle üle piiri tõuseb.
    Vene mure
    Piiririikide tööstustel tuleb praegu konkureerida kvoodivabade maade toodanguga, mis lisab ohtu, et tootmine kolib lähedale piiri taha. Ehkki kaupade liikumine on ELis vaba, loob kvoodisüsteem Einsteini hinnangul ebavõrdsust, kuna liidu keskele tegelikult hinnamõju ei jõua. Praegu on aga olukord tema sõnul veelgi hullem, sest Venemaa kehtestas eelmisel aastal uue tsementide sertifitseerimise süsteemi.
    Selle tulemus on, et sertifikaate antakse ainult Vene ja Valgevene tsemenditootjatele, teised seda lihtsalt ei saa. „Vene tsementi aga saab ilma igasuguse piiranguta ELis müüa,“ tõi Einstein välja näite piiririikide kehvast olukorrast.
    Ta rõhutas, et töötlev tööstus on Euroopa Liidu majanduse vundament. Eesmärk on, et see oleks SKPst vähemalt 20%, tegelikult annab tööstus aga 16% ja Eestis isegi vaid 13% SKPst. Tasuta kvoote saadakse küll ka järgnevatel aastatel, ent siiski kaasneb heitmekaubandusega oht, et olukord läheb veel kehvemaks: ressursimahukas tootmine kolib Euroopast ära ja suur hulk töökohti kaob.
    „Kõike seda muidugi poliitikud rohkem või vähem teavad, aga ma näen liiga tihti, et küsitava väärtusega tegevustega keskkonna kaitsmisel hävitatakse majandust,“ ütles Kunda Nordic Tsemendi juht.
    Positiivne on tema sõnul ka see, et Pariisi kliimakokkuleppega on kaasatud pea kõik riigid ning see pole enam ainult siinne asi. „Enne paistis, et EL tahab nii-öelda suure maailma katla ühes servas paksemat suppi keeta,“ rääkis Einstein. Murenooti lisab mõistagi see, et USA üritab leppest kõrvale põigelda.
    Üht-teist on ikka saavutatud ka, märkis tsemenditööstuse juht. „Tõsi ta on, et EL on selles asjas vedur olnud ning kogu kasvuhoonegaaside heidet on tegelikult märkimisväärselt vähendatud,“ ütles ta. Muide, tsementi saaks praegugi toota süsinikdioksiidi üldse õhku paiskamata, aga see on ülikallis ja kliendid pole valmis nii palju maksma.
    Kunda Nordic Tsement ootab, et heitekvoote jagataks õiglaselt kõikidele tööstussektoritele ühtsetel alustel. Arvesse tuleks võtta ka sektorite lekkeohtu ehk seda, kui ühes kohas tõmmatakse tootmist kokku ning seal heide väheneb, ent mujal impordi kasvu tõttu hoopis suureneb. Tsemenditööstus peaks Einsteini sõnul saama vajaliku kvoodi tasuta.
    „Samuti ootame samme, mis tagavad tootjate võrdse kohtlemise turul,“ ütles ta. Näiteks võiks väljastpoolt heitekaubanduse süsteemi tulev tsement olla ELi sisenedes kõrgemini maksustatud. „Vastasel juhul ujutab süsihappegaasi vastutuseta kaup ELi turu üle ja lisaks tuleb selle transpordist tekkiv heide,“ märkis Einstein.
    Kunda Nordic on heitekaubandusega tegelenud süsteemi loomisest saadik 12 aastat tagasi nii Eestis kui ka üleeuroopalise tsemenditööstuse lobiorganisatsiooni Cembureau kaudu. „Praegu paistab, et saame hakkama ja suurt ohtu ärile ei ole. Järgmise heitekaubanduse perioodi kokkulepe ei ole kaugel ja on võimalik, et see sõlmitakse veel Eesti eesistumise ajal,“ rääkis Einstein.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.