Märt Belkin • 19 juuli 2017

Piiririikide tootjad tahavad võrdsust

Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein  

Üle Euroopa tegutsevasse Heidelbergi suurkontserni kuuluva Kunda Nordic Tsemendi juhi sõnul ootavad Euroopa äärealadel tegutsevad tootjad võrdset kohtlemist.

Nagu kogu Euroopa Liidu tsemenditööstus, saab ka Kunda Nordic praegusel heitkoguste kauplemissüsteemi perioodil tasuta kvoote sektori parima tehnoloogia tasemel, arvestades eelmise perioodi tootmismahtusid. Kunda tehasele jagatava kvoodi maht väheneb umbes 5% aastas.

„Me saame hakkama tänu sellele, et eelmise perioodi tootmine oli suurem, töötasime kolme ahjuga. Kuna meie tehnoloogia ei ole parim ja lisandub vähendamise faktor, siis praegu jätkub meile kvooti kahe ahju jaoks, mis on piisav, sest turgu rohkem pole,“ rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.

Arvuliselt on Kundale eraldatav kvoot üle 300 000 tonni aastas. Tegelikkuses oleks see Einsteini sõnul aga kaks korda suurem, sest Vene turg on kaotatud – rubla kurss on kehv, lisaks veel idanaabri vastusanktsioonid Euroopa Liidu kaupadele. Selle tõttu vähendas tehas tootmist alla 50% küsitud kvoodist. Ka kvoot vähenes kohe poole peale. See võib uuesti tõusta, kui tootmismaht jälle üle piiri tõuseb.

Vene mure

Piiririikide tööstustel tuleb praegu konkureerida kvoodivabade maade toodanguga, mis lisab ohtu, et tootmine kolib lähedale piiri taha. Ehkki kaupade liikumine on ELis vaba, loob kvoodisüsteem Einsteini hinnangul ebavõrdsust, kuna liidu keskele tegelikult hinnamõju ei jõua. Praegu on aga olukord tema sõnul veelgi hullem, sest Venemaa kehtestas eelmisel aastal uue tsementide sertifitseerimise süsteemi.

Selle tulemus on, et sertifikaate antakse ainult Vene ja Valgevene tsemenditootjatele, teised seda lihtsalt ei saa. „Vene tsementi aga saab ilma igasuguse piiranguta ELis müüa,“ tõi Einstein välja näite piiririikide kehvast olukorrast.

Ta rõhutas, et töötlev tööstus on Euroopa Liidu majanduse vundament. Eesmärk on, et see oleks SKPst vähemalt 20%, tegelikult annab tööstus aga 16% ja Eestis isegi vaid 13% SKPst. Tasuta kvoote saadakse küll ka järgnevatel aastatel, ent siiski kaasneb heitmekaubandusega oht, et olukord läheb veel kehvemaks: ressursimahukas tootmine kolib Euroopast ära ja suur hulk töökohti kaob.

„Kõike seda muidugi poliitikud rohkem või vähem teavad, aga ma näen liiga tihti, et küsitava väärtusega tegevustega keskkonna kaitsmisel hävitatakse majandust,“ ütles Kunda Nordic Tsemendi juht.

Positiivne on tema sõnul ka see, et Pariisi kliimakokkuleppega on kaasatud pea kõik riigid ning see pole enam ainult siinne asi. „Enne paistis, et EL tahab nii-öelda suure maailma katla ühes servas paksemat suppi keeta,“ rääkis Einstein. Murenooti lisab mõistagi see, et USA üritab leppest kõrvale põigelda.

Üht-teist on ikka saavutatud ka, märkis tsemenditööstuse juht. „Tõsi ta on, et EL on selles asjas vedur olnud ning kogu kasvuhoonegaaside heidet on tegelikult märkimisväärselt vähendatud,“ ütles ta. Muide, tsementi saaks praegugi toota süsinikdioksiidi üldse õhku paiskamata, aga see on ülikallis ja kliendid pole valmis nii palju maksma.

Kunda Nordic Tsement ootab, et heitekvoote jagataks õiglaselt kõikidele tööstussektoritele ühtsetel alustel. Arvesse tuleks võtta ka sektorite lekkeohtu ehk seda, kui ühes kohas tõmmatakse tootmist kokku ning seal heide väheneb, ent mujal impordi kasvu tõttu hoopis suureneb. Tsemenditööstus peaks Einsteini sõnul saama vajaliku kvoodi tasuta.

„Samuti ootame samme, mis tagavad tootjate võrdse kohtlemise turul,“ ütles ta. Näiteks võiks väljastpoolt heitekaubanduse süsteemi tulev tsement olla ELi sisenedes kõrgemini maksustatud. „Vastasel juhul ujutab süsihappegaasi vastutuseta kaup ELi turu üle ja lisaks tuleb selle transpordist tekkiv heide,“ märkis Einstein.

Kunda Nordic on heitekaubandusega tegelenud süsteemi loomisest saadik 12 aastat tagasi nii Eestis kui ka üleeuroopalise tsemenditööstuse lobiorganisatsiooni Cembureau kaudu. „Praegu paistab, et saame hakkama ja suurt ohtu ärile ei ole. Järgmise heitekaubanduse perioodi kokkulepe ei ole kaugel ja on võimalik, et see sõlmitakse veel Eesti eesistumise ajal,“ rääkis Einstein.

Hetkel kuum