Äripäev • 19. juuli 2017 kell 8:21

Riik kaasajastab hoiu-laenuühistute regulatsiooni

Hoiu-laenuühistute regulatsioon vajab kaasajastamist.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Rahandusministeerium soovib kaasajastada hoiu-laenuühistute ja ühistupankade regulatsiooni ning uurib turuosalistelt, kuidas lahendada hoiu-laenuühistute järelevalvet, hoiuste tagamist ja klientide paremat informeerimist.

Praegune regulatsioon kehtib aastast 1999 ja seaduse algse mõtte kohaselt peaksid ühistu moodustama üksteist tundvad sama piirkonna elanikud. Praegu tegutseb aga suurühistuid, kus on üle 1000 liikme – sellisel juhul ei toimi enam liikmetevahelise kontrolli põhimõte. Seadus näeb sisuliselt ainsa kontrollimeetmena ette auditi ja revisjoni.

Hoiu-laenuühistud on üks väheseid finantseerimisasutuse vorme, mis ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla, mis tähendab, et finantsturu osalisi koheldakse ebavõrdselt ja moonutatakse konkurentsitingimusi, selgitas rahandusministeerium. Ka pole seadusega reguleeritud hoiuste tagamine hoiu-laenuühistu pankroti puhul - tarbija ei pruugigi aru saada, et sinna paigutatud hoiused pole kaitstud.

Seepärast on vajalik regulatsiooni kaasajastamine. Ühtlasi peaks uus regulatsioon leidma tasakaalu, et tagada hoiu-laenuühistute ja ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus.

Ministeerium saatis sel nädalal eelnõu väljatöötamiskavatsuse kõikidele hoiu-laenuühistutele, asjasse puutuvatele ministeeriumitele, Eesti Pangale, finantsinspektsioonile ja teistele huvigruppidele. Osapoolte tagasisidet, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni muuta, ootab ministeerium 31. oktoobriks.

Eestis tegutseb üle 20 hoiu-laenuühistu, millel oli aprilli lõpu seisuga 10 267 liiget. Ühistute varade maht oli aprilli lõpu seisuga ligikaudu 92 miljonit eurot. Keskmiselt on ühe eraisikust liikme hoiuse suurus hoiu-laenuühistus 6500 eurot.

Hetkel kuum