Riigikohus lõi hotellitülis ootamatu pretsedendi

Pärnu Postimees kirjeldas eile, kuidas hotelli rajanud ettevõtjad Ado Sepa ja Urmas Nisuma tülli pöörasid. Mehed omasid võrdselt hotellihoonet firmas Hotell Pärnu, kuid Nisuma lükati hotelli üürinud ettevõtte Pergo Hotels juhatusest välja. Kuigi Nisuma oli kaasomanik, kaotas ta õiguse hotelli majandamises kaasa rääkida. Majutusasutuses hakkas tegutsema hoopis Sepa abikaasa ettevõttega Linden Hotell, millega Sepa hotellihoone kaasomanikuna üürilepingu sõlmis.

Vahepeal liikus pikaaegsete äripartnerite vaidlus riigikohtusse, mis saatis asja tagasi teise astme kohtusse, kust nüüd senisest vastupidine otsus tuli. Linden Hotell peab peale võtmete ja kiipkaardi ära andma ka ligi 390 000eurose kasumi. Lisaks leidis Pärnu maakohus kuu alguses, et Sepa peab Hotell Pärnu juhatusest tagasi astuma.

Pealegi lõi riigikohus oma seisukohaga pretsedendi. "Kui seni võis juhatuse liige võrdlemisi julgelt äriühingu tühjaks kantida ja ühingu või selle omaniku nõude välistamiseks piisas, kui juhatuse liige ei kandnud vara endale, vaid oma kontrolli all äriühingule, siis enam see nii ei ole," rääkis kohtuvõidu saanud hotelli ühe rajaja Urmas Nisuma esindaja Tambet Laasik Äripäevale.

Ka vaidluses alla jäänud hotelli teise asutaja Ado Sepa advokaat Anton Sigal tõdes, et riigikohtu arvamus on oluline pretsedent. "Riigikohus leidis, et uue operaatori üürileping võib formaalselt tühine olla, sest puudus kinnisvara omaniku osanike heakskiit," lisas Sigal.

Riigikohus on Laasiku sõnul juhatuse liikme kontrolli all oleva äriühinguga tehtud tehingu samastanud iseendaga tehtud tehinguga, milleks on vaja ettevõtte omanike nõusolekut. „Nõusolekuta võib enda kontrolli all oleva äriühinguga teha vaid igapäevase majandustegevuse raamidesse jäävaid tehinguid.“

Sigal märkis, et seadus ei ole osanike nõusolekut sarnases olukorras otseselt nõudnud. „Osanike otsust peeti vajalikuks "juhatuse liikmega tehingu otsustamiseks". Riigikohus aga leidis, et osanike nõusolekut on vaja ka siis, kui tehingu teine pool ei ole juhatuse liige isiklikult, vaid temaga seotud osapool," rääkis ta ja märkis, et riigikohtu juhis on talle ebaselge, kuid äriõiguses oleks ometi tegu uue reegliga, mida madalama astme kohtud peavad tõlgendama ja rakendama.

"Uue üürilepingu sõlmimine oli vältimatu, sest hotell oli Urmas Nisuma juhtimisel kahjumis ning senine operaator oli maksejõuetuse äärel," väitis Sigal.

Kohtus kaotanud Sepa tahab värsked otsused vaidlustada, peale selle läks maikuus kohtusse hagi, et tühistataks Nisuma vastukäik. Nimelt võõrandas Nisuma kevadel hotelli kinnistu teisele firmale. "Lisaks sellele on poolte vahel ka teisi vaidlusi, mis võivad võtta veel aastaid," sõnas Sigal.

"Tegime oma ettepaneku, kuigi vastaspool käitub emotsionaalselt ning ei pruugi kokkuleppeks valmis olla. Kui kompromissi ei saavutata, ei jää meil muud üle, kui jätkata vaidlusi," kommenteeris Sigal.

Laasik nentis, et vastaspool esitas kompromissettepaneku, kuid sama tegid nemad. "Paraku on poolte arusaam õiglasest lahendusest olulisel määral erinev, kuid loodame, et see aja jooksul muutub," lisas ta.

Mais esitatud hagi ei ole Laasiku sõnul põhjendatud. "Hotelli kinnistu omanik on Hotell Pärnu tütarettevõte ning selle kaudu ka Ado Sepa Hotell Pärnu osanikuna," ütles Laasik. "Kui Sepa seadis enda tegevuse eesmärgiks jätta Urmas Nisuma hotelli tulust eemale ning nelja aasta vältel on see tal ka õnnestunud, siis meil ei ole eesmärki Sepale kättemaksuks vahendeid valimata samaga vastata. Osanikuna säilivad kõik tema õigused hotelli suhtes nii kauaks kuni kohus vastupidist ei otsusta."

Laasik nentis, et vaidlus on kestnud pikemalt kui võis arvata. Nii maa- kui ringkonnakohus ei olnud alguses nõus hagi menetlusse võtma, kuid riigikohus lükkas mõlema seisukohad ümber, kohustades asja menetlema, meenutas Laasik.

"Seejärel leidsid maa- ja ringkonnakohus, et kui sellist hagi saabki menetleda, ei saa seda rahuldada. Riigikohus lükkas ka selle seisukoha ümber, osundades, et alama astme kohtud on tegelenud valede küsimustega, pannes põhirõhu tehingute majanduslikule sisule. Kuid hinnata tulnuks, kes on uue operaatori määramisest kasusaaja ning kelle huvides seda tehti," kirjeldas Laasik. "Kui tehing juhatuse liikme ja tema kontrolli all äriühinguga ei ole tehtud igapäevases majandustegevuses, eeldab see osanike nõusolekut."