Prantsusmaa edumeelne president riigistas laevatehase

Selline otsus seab aga küsimärgi alla, kas Prantsusmaa uus president ikka on nii ettevõtlussõbralik kui ta valmiskampaanias paista lasi.

Macron külastas laevatehast tänavu mais ning andis korralduse üle vaadata eelmise presidendi Francois Hollande’i ajal sõlmitud kokkulepe Itaalia laevaehitaja Fincantieri SpA-ga laevatehases enamusosaluse omandamiseks. Selle asemel pakkus Prantsusmaa itaallastele kokkulepet, kus Itaalia ja Prantsusmaa osalus jaguneks 50:50. Kokkuleppele ei jõutud.

Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire põhjendas, et riigistamise eesmärk on kaitsta Prantsusmaa strateegilisi huvisid laevanduses, säilitada töökohad ning vältida unikaalse oskusteabe minemist riigist välja, vahendas Bloomberg. Saint-Nazaire’s asuvas tehases on palgal 2500 inimest. Riigistamise otsus läheb maksma 80 miljonit eurot. Ministri sõnul on see ajutine samm, et anda rohkem aega itaallastega läbirääkimisteks.

Macron on nimetanud laevaehitust strateegiliseks tööstusharuks. See laevatehas on ka ainus Prantsusmaal, kus saab valmis ehitada suuri lennukikandjaid. Macron oli mures ka võimaliku oskusteabe edastamise pärast Hiinale, kuna Fincantieril on koostöökokkulepe Hiina riikliku laevaehitusfirmaga kruiisilaevade tööstuse arendamiseks. Fincantieri on tõrjunud need kahtlused kinnitusega, et koostöölepe hiinlastega ei näe ette tehnoloogia siiret.

„Meie leiame, et Prantsusmaa valitsuse otsus mitte järgida juba sõlmitud kokkulepet, on murettekitav ja arusaamatu,“ ütlesid Itaalia peaminister Pier Carlo Padoan ja majandusminister Carlo Calenda ühisavalduses.

Prantsusmaal arvamusküsitlusi korraldava firma Ifop juhi Jerome Fourquet’ sõnul on Macroni käitumist võimalik mõista. Presidendi populaarsus on järsult kahanenud, populistlikud meeleolud pole kusagile kadunud ning ees on keeruline ja vastuoluline tööturu reform. Laevatehase riigistamisega kogub ta kaasmaalaste silmis positiivset kapitali.

„Macron on pragmaatiline, ja laevatehase riigistamine on sõnum prantslastele,“ ütles Fourquet Bloombergile. „Poliitiliselt ei ole tal võimalik majandust dereguleerida ilma Prantsuse valijatele mingeid garantiisid andmata. Ta on suure tööturureformi künnisel, ta kärbib riiklikke toetusi ja selgitab tööstustöölistele, et ta pole jõuluvana. Ta teab, et tal tuleb midagi ka tagasi anda sümboolse ja ajaloolise tööstusharu kaitsmise näol. See toob talle kodus plusspunkte,“ ütles ta.

Hiljuti avaldatud Ifopi arvamusküsitlus näitas, et Macroni populaarsusreiting on alanenud 10 protsendipunkti 54%-le. See on kiirem langus kui ta eelkäijatel. Ka Prantsusmaa peaministri populaarsusreiting on langenud.

Riigistamise otsus eelneb septembrile, kus valitsus tahab käivitada tööturu reformi ning kärpida tuleva aasta eelarvest 20 miljardit eurot. See otsus võib aidata Prantsusmaa avalikkust rahustada, arvab Fourquet.

Otsust toetas ka Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen ning vasakäärmuslaste juht Jean-Luc Melenchon.

Laevatehast puudutav otsus ei pruugi jääda ainsaks riigipoolseks interventsiooniks. Oktoobris tuleb Prantsusmaa valitsusel otsustada, kas kasutada optsiooni kuni 15%-se osaluse omandamiseks Prantsusmaa rongitootjas Alstom SA.

Macron pole ka varem riikliku interventsiooni eest tagasi põrkunud. Majandusministrina Francois Hollande’i valitsuses viivitas ta näiteks Prantsuse video start-upi Dailymotion müüki Hongkongi firmale, kuni tekkis alternatiivne ostupakkumine Vivendilt, mis osutus edukaks. Samuti suurendas ta riigi osalust Prantsusmaa autotootjas Renault, kirjutas Financial Times Macroni ministri aega meenutades.