Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiinlased pürgivad Iraani
Hiina ettevõtted näevad, et Iraan oli ja saab tulevikus veelgi enam olema Euroopa ja Aasia ühenduslüli.
Väljaanne New York Times tegi intervjuu Hiina ettevõtja Zuao Ru Liniga, kes tõdes, et kui ta esimest korda ärivõimalustest Iraanis kuulis, oli ta skeptiline. Siiski otsustas mees poest kaardi osta ning Iraani võimalike turgude suhtes analüüsida. Ja järeldused, milleni Lin jõudis, olid jahmatavad. “Mitu riiki on lähedal, isegi Euroopa,” ütles Lin. “Iraan on kõige keskus.”
Õigupoolest on Iraan olnud ida ja lääne vaheline ühenduslüli juba pikka aega. Ja ei tule ehk üllatusena, et Hiina nii-öelda Uue Siiditee ehk OBORi (One Belt, One Road) algatuse üks olulisi ideid on samuti Iraan. OBORi näol on tegu projektiga, mis lubab triljoni dollari jagu investeeringuid taristusse. Selle tarbeks ehitatakse nii sildu, sadamaid kui ka raudteed kokku 60 riiki Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Ja Iraan on nende plaanide keskel.
Tööd juba käivad
Eelnev pole aga lihtsalt idee või mõttevälgatus. Töö Iraanis juba käib. Riigi idaosas on raudteetöölised ametis sealse raudtee moderniseerimisega. Selle eesmärk peaks olema luua ühenduslüli Teherani ning Turkmenistani ja Afganistani vahel. Midagi samasugust toimub ka Lääne-Iraanis, kus raudteeühendus peaks viima välja Türki ning sealt edasi ka Euroopasse.
Mõistagi takistasid Hiinat pikki aastaid Iraanis tegutsemast rahvusvahelised sanktsioonid. Nüüd on aga need takistused osaliselt seljatatud ning Iraan on kindel, et Hiina tahab just nendega koostööd teha.
Iraani teede ja linnakeskkonna ministri asetäitja Asghar Fakhrieh-Kashan märkis New York Timesile, et hiinlastel ei jää muud üle kui teha koostööd Iraaniga, kui tahavad Euroopasse mööda lähimat teed jõuda.
Ei karda sõltuda
Kriitikud on juba viidanud, et Iraan võib tulevikus Hiinast liigselt sõltuvaks muutuda. Eriti arvestades, et juba praegu on Hiina Iraanile vaat et peamine naftaturg.
Allameh Tabataba'i Ülikooli majandusprofessor Mehdi Taghavi tõdes, et Hiina domineerib Iraani üle. “Iraani juhid aga ei näe selles probleemi. Koos liigume me edasi,” lisas ta.
Sealjuures ei saa Iraan Hiinalt ainult raudteesid ning sildu. Ka Hiina ettevõtjad on aktiivselt sisenenud Iraani turule. Lin märkis, et tal on aastate jooksul riiki kerkinud mitu tehast ning iraanlased on usinad ja töökad. Samas kohalikku toitu Iraanis resideeruv Lin siiski ei armasta. “Me kasvatame oma juurvilju ise ning sööme Hiina toitu,” rääkis ta oma igapäevaelust.
Kiirem ja efektiivsem
Hiina riigi ajaleht China Daily on kirjutanud, et juhul kui praegune raudteeplaan teoks saab, tähendab see, et ühendatud saab Hiina lääne pool asuv Xinjiangi provints ning Teheran. Samuti ühendaks see Hiinaga nii Usbekistani, Kasahstani, Kõrgõzstani ning Turkmenistani. Peamised tööd käivad praegu rööpavahede ühtseks saamise nimel. Lisaks ka muud tehnilised tegevused, mis peaksid tagama selle, et uued rongid mugavalt rööbastel vurada saaksid.
Eelmisel aastal tehti uutel rööbastel ka testsõit ning selgub, et transport on oluliselt kiirem ja efektiivsem kui varem. Nüüd liikus rong Shanghaist Teherani 12 päevaga. Võrdluseks, meritsi kulub 30. Ametlikult peaks rongiliin avatama 2021. aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.