Toit ja maksud lõid hinnad lakke

Juulis ulatus inflatsioon 3,6 protsendini, mis on nii tänavune kui ka nelja aasta rekord. Swedbanki ökonomist Liis Elmik märkis, et iseenesest oli hindade tõus juulikuus ootuspärane ning teisel poolaastal ongi inflatsioon aktsiisimäärade tõusu tõttu mõnevõrra kiirem.

Aktsiisi kiire tõus juulikuus kasvatas õlle hinda poes 21% ning panustas tarbijahindade tõusu 0,4 protsendipunktiga. Rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas rääkis, et ehkki kaupmeestel oli hulganisti varusid, lisati maksutõus siiski lõpphinnale. „Teisisõnu suurendasid kaupmehed kasumimarginaali aktsiisitõusu võrra,“ ütles ta.

Kõige suurem hinnatõusu panustaja oli toit, mis panustas inflatsioonimäärast pea kolmandiku. Eesti Panga ökonomist Sulev Pert sõnas, et siinsetesse tarbijahindadesse on edasi kandunud eelmise aasta keskel alanud toiduainete maailmaturuhindade kasv.

Eriti kiiresti on tema sõnul kallinenud piimatooted, ehkki kiire on ka lihahinna kasv. Näiteks või tootjahinnad püstitavad Euroopa Liidu turul üha uusi rekordeid. „Ülejäänud toiduainete, eelkõige puu- ja köögiviljade hinnad on viimastel kuudel siiski stabiliseerunud – ka toorme hinnatõus on mõnevõrra aeglustunud,“ märkis Eesti Panga ökonomist.

Swedbanki ökonomist Elmik tõi esile, et põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. „See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud,“ selgitas analüütik.

Ülejäänud Euroopa Liidu riikidega võrreldes oli Eesti juulikuine inflatsiooninäitaja pigem erandlik. Enamiku euroala riikide inflatsioon püsis juulis madal ja jäi 1,3% juurde, ütles Eesti Panga ökonomist Pert.

„Kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine,“ lisas ta.

Alates aprillist on euro kurss dollari suhtes kasvanud 8,5%.

Tema sõnul on see ka üks põhjuseid, miks kütusehinnad tanklates eriti muutunud pole, kuigi toornafta barrelihind on tõusnud 46 dollari tasemelt 52 dollarini. „Euro vahetuskursi tõus soodustab imporditavate tööstuskaupade odavnemist, aga pidurdab ka euroala ekspordi kasvu,“ rääkis Eesti Panga ökonomist.

Aastataguse ajaga võrreldes on kütusehindu kasvatanud veebruaris kehtima hakanud aktsiisitõus, märkis Swedbanki ökonomist Elmik. Aastavõrdluses kasvasid hinnad umbes kümnendiku, samas kui toornafta hind tõusis juulis eurodes arveldatuna 2%.

Teenuste hinnad on aastataguse ajaga võrreldes tunduvalt tõusnud, juhtis tähelepanu rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas. Mullu hoidsid teenuste hinnakasvu tema sõnul tagasi kütuse odavnemise kaudne mõju ja mõned ajutised tegurid. Nüüd on aga lood teised.

„Tänavu veab hinnakasvu suurenenud majandusaktiivsus, toorainete kallinemise ülekandumine, elavnenud turism seoses Euroopa Liidu eesistumisega ning juulis arvatavasti ka jaheda suve mõjud,“ rääkis Pungas.

Näiteks on jahe suvi tema sõnul seostatav puhkusepakettide ja lennukipiletite kallinemisega. „Kuigi lennukipiletid on üks kõikuvamaid komponente tarbijakorvis, olid need juulis pea kolmandiku kallimad kui aasta tagasi,“ märkis analüütik.

Kui aasta baasil tõusid hinnad juulis 3,6%, siis tuntavalt ehk 0,7 protsendi jagu kasvasid hinnad ka juunikuuga võrreldes. Analüütikud on üht meelt selles, et aasta teises pooles on samuti oodata jõulist tarbijahindade tõusu.

Rahandusministeeriumi analüütik ei soostunud täpset arvu ennustama, ent märkis, et teisel poolaastal püsib inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu hoogsa kallinemise tõttu kiire. „Täpsemalt hindab rahandusministeerium seda suvises majandusprognoosis, mis avaldatakse septembri alguses,“ ütles Pungas.

Swedbank ootab, et aasta kokkuvõttes peaks hinnakasv jääma veidi üle 3%. Eesti Panga prognoosi järgi peaks inflatsioon kuni aasta lõpuni kiireks jääma, ent järgmise aasta esimeses pooles peaks hinnakasv aeglustuma, jäädes siiski edestama euroala inflatsiooninäitajat.

Hinnatõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab sel aastal varasematest aastatest aeglasemalt, tõdes Swedbanki ökonomist Elmik. Seda tendentsi on juba ka statistikast näha.

„Hoolimata elanike tugevast kindlustundest on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes,“ märkis ta. Pilt pole aga läbinisti negatiivne.

Nimelt pehmendab reaalse sissetuleku aeglustumise negatiivset mõju tarbimisele teatud määral pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksuvabastus. „Järgmisel aastal kiireneb palgasaajate ostujõu kasv taas seoses tulumaksuvaba miinimumi olulise tõusuga,“ rääkis Swedbanki ökonomist.