Märt Belkin • 22 august 2017

Riigi kulutused joone peal

Raha  Foto: Bloomberg

Riigiasutused kulutasid ja investeerisid kuue kuuga 4,33 miljardi euro eest. Seda on küll 6 protsenti aastatagusest tasemest enam, ent näitajad on siiski prognoosidega kooskõlas.

Riik on omadega seni täpselt nullis – esimese poolaasta tulud olid samuti 4,33 miljardit eurot. See on 348,9 miljonit eurot ehk 8,8 protsendi jagu enam kui aasta varem, teatas rahandusministeerium.

Investeeringuteks läks kuue kuuga 162,3 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 136,5 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 25,8 miljoni euro ulatuses. Investeeringute kogumaht kasvas aastaga 38,3 protsenti.

Investeeringuteks planeeritud 332,7 miljonist eurost on kasutatud 41 protsenti ehk vahendeid on praegu ülegi. Muide, enam kui 300 miljoni euro suurusest summast poole annavad majandusministeeriumi eelarves olevad rahapaigutused maanteedesse, transporti, ITsse ja muude säärasesse.

Riigiasutuste kuludest vähenesid ainsana finantskulud – kõik muud liigid nagu toetuste andmine ning tööjõu- ja majandamiskulud näitasid kasvu.

Toetused rühivad üles

Antud toetused kasvasid kokku 3,2 protsenti ehk 63,8 miljoni euro võrra. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 9,2 miljoni euro ehk 4,7 protsendi võrra.

Samuti on vähenenud riigi erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 23protsenti ehk 11,2 miljonit eurot ning töövõimetuspensionide maht 5,9 protsenti ehk 7,5 miljoni euro võrra.

Samal ajal suurenes vanaduspensionite kulu 5,5 protsenti ehk 37,2 miljonit eurot. Lisaks kasvasid peretoetused 6,8 protsenti ehk 13,5 miljoni euro võrra, millest 11 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv.

„Alates juulist on oodata toetuste mahu järsku kasvu, kui sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kolme- ja enamalapselistele peredele lasterikka pere toetust lisaks olemasolevatele peretoetustele,“ märkis rahandusministeerium.

Kasvavad tööjõu- ja majandamiskulud

Riigiasutuste tööjõukulud kasvasid 2,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvelt. Nimelt näeb tänavune eelarve ette õpetajate, politseinike, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ning kultuuritöötajate palgakasvuks ette 46 lisamiljonit.

Riigi majandamiskulud hüppasid aga koguni 13,5 protsendi jagu üles. Seejuures kasvas kulu kinnistutele 7,7 miljoni euro võrra ehk 15,5 protsendi jagu. Kasvanud on 9,4 miljoni euro jagu ka kulud sotsiaalteenustele. Samuti tõusid 4 miljoni ehk 18% võrra riigiasutuste lähetuskulud ning 25 protsenti IT-kulud.

 

Reservid põlevad

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,16 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 722,3 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,9 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aasta juuni lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 77,5 miljoni euro võrra, tõdes rahandusministeerium.

Kokku on tänavuses eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot.

Nimelt toodi möödunud aastast avansiliselt vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid.

Kuue kuuga on tulude aastaks kavandatud eelarvest täidetud 45,6 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 43,9 protsenti.

Hetkel kuum