Swedbank: majanduse väljavaade on hea

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul peaks lähiaastad   
Urmo Andressoo • 29. august 2017 kell 13:15

Swedbank prognoosib, et tänavu kasvab Eesti sisemajanduse kogutoodang 3,5%.

„Maailmamajanduse kasvuväljavaade on parem, euroala majandus on muutunud tugevamaks ning selle kasvutsükkel lubab veel lähiaastatel korralikku majanduskasvu,“ tõdes Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuna ka eelmise aasta lõpul juba majandus kasvas, võib Mertsina sõnul mängu tulla n-ö baasefekt – esimeses kvartalis kasvas majandus 4,4% ning neljapäeval selguv esialgne teise kvartali tulemus, mida eksperdid peavad väga heaks, võib aasta teises pooles stabiliseeruda.

Eksport veab Eestit

Tuleval aastal kasvab Eesti majandus Swedbanki analüütikute hinnangul 3,2%. Kuigi sisetarbimise kasv peaks netopalga kasvu aeglustumise pärast vähenema hakkama, peaks majanduse veduriks olema tuleval aastal jätkuvalt tugev välisnõudlus. „Meie arvates peaks järgmisel aastal ekspordi kasv suhteliselt korralik tulema,“ ütles Mertsina.

Tempo langeb panga prognoosi järgi 2019. aastal 2,7%ni. „Välisnõudlus küll mõnevõrra aeglustub, kuid jääb ikkagi tugevaks,“ ütles Mertsina ja lisas, et kuigi nad näevad, et kasvutempo langeb, on ca 3% majanduskasv praegustes tingimustes ikkagi päris hea näitaja.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite jätkuvalt tugev nõudlus annab Mertsina sõnul ka ettevõtetele kindlustunnet investeeringuid teha. Olulist rolli etendab ka ettevõtete kindlustunne, mis on praktiliselt kõikides sektorites paranenud. See protsess on ka juba statistikaameti sõnul sektoriüleselt toimumas – võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga kasvasid tänavu teises kvartalis Eesti firmade investeeringud 27% võrra, ulatudes 636 miljoni euroni.

Mertsina viitas, et ka valitsemissektori investeeringuid kasvavad. „Praeguses majanduse kasvutsüklis ei vaja aga Eesti tugevamat fiskaalset stiimulit,“ tõdes ta. Kasvanud on ka ettevõtete laenumaht. Laenude kvaliteet on Mertsina sõnul tugev – üle 60 päeva viivisega laenude osakaal kõigist laenudest on väga madal. „Ettevõtted saavad oma võlgade finantseerimisega väga hästi hakkama,“ tõdes Mertsina ja lisas, et ilmselt püsivad ka intressimäärad tulevikus madalad, mis omakorda annab ettevõtetele võimalusi veelgi investeeringuid teha.

Euro kursi viimase aja tugevnemine, mis on artikli kirjutamise seisuga üle 1,2 USA dollari, Mertsina sõnul Eesti majandusele väga palju lisaväärtust ei anna. „Umbes 85% kaupade eksporditehingutest on euros,“ viitas ta ja lisas, et enim mõjutab see põlevkivitoodete ja elektroonika sektorit.

Tööjõukulud on ettevõtetel aga kõrged, ütles Mertsina. Kuigi palgakasv on viimaste kvartalite stabiilse 5-7%ga võrreldes aeglustunud, on kriisiaastaid välja jättes tööjõukulude osakaal ettevõtete kogukäibest viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel, viitas peaökonomist.

Hinnad kasvavad

Panga prognooside järgi tõstavad kõrgemad toorainehinnad ja aktsiisimaksud tarbijahindu tänavu üle 3%. Palgakasv aga tõstab omakorda teenuste hindu. Tööstustoodete kõrgemad müügihinnad panustavad ettevõtete käibe kasvu, aidates neil leevendada kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele, viitas Mertsina. Siiski peaks hinnakasv jääma tulevatel aastatel pisut aeglasemaks kui tänavu.

Riske, mis realiseerudes nii globaalset kui ka Eesti majandust raputada võiksid, on aga üksjagu, viitas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Murekohtadeks on tema sõnul geopoliitilised pinged – nii Põhja-Koreaga seostuvad kui ka teised –, USA majandus- ja kaubanduspoliitika ning protektsionismi kasv, Hiina ettevõtete liiga suur võlakoormus, populism ja Euroopa Liidu vastased meeleolud, Brexit ning regionaalsemal tasemel ka Norra ja Rootsi väga kiire hinnatõusuga kinnisvaraturg.

Hetkel kuum