Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EASi magusad plaanid asiaatidega
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori Tarmo MutsoFoto: Andras Kralla
Aasia turistide arv on Eestis viimaste aastatega kolmekordistunud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ei näe põhjust, miks see arv ei võiks lähiajal kasvada veel kümme korda suuremaks.
EAS teatas täna hommikul, et viimase viie aastaga on Aasia turistide arv Eestis lausa kolmekordistunud. Põhjuseid, miks Aasia turist rohkem Eestit väisama on hakanud, on EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul mitu. Esiteks on üleüldse aasialased, ennekõike hiinlased, viimastel aastatel väga palju reisima hakanud. Näiteks hiinlased teevad aastas 137 miljonit välisreisi. „See on tohutu suur number. Näiteks ameeriklased teevad 74 miljonit välisreisi ja jaapanlased 17 miljonit,“ selgitas Mutso.
Tõsi, vähemalt pooled hiinlased teevad oma välisreisid lähinaabrusesse, kuid isegi sel juhul jagub neid tohutul hulgal ka Euroopasse ja mujalegi.
Teine põhjus, mis Aasia turiste Eestisse on toonud, on Mutso sõnul nii riikide kui ka firmade omavaheline koostöö. „Kui me pole London, Berliin või Pariis, siis meid ei külastata kui ühte linna, vaid kui regiooni,“ rääkis ta. „See tähendab, et nad tulevad kas Balti regiooni või Põhjamaade regiooni, kus oleme ka meie,“ lisas Mutso. Regioonipõhine turism nõuab tema sõnul ühist tutvustamist. „Oleme seda teinud koos baltlastega, põhjamaadega ja ka kombineerituna,“ ütles ta.
Otseühendus Aasiaga
Mutso sõnul on Eestile kasu toonud ka see, et soomlaste lennufirma Finnair on Aasias juba aastaid tegutsenud. Paljud Aasia turistid sõidavad Helsingist kohe edasi mujale. Selleks, et nad jääksid nii Helsingisse, Tallinna kui ka Riiga, peavad Mutso sõnul linnad koostööd tegema.
„Tänu Finnairile saame sisuliselt öelda, et meil on Aasiaga otselend,“ ütles Mutso, selgitades, et Tallinnast Helsingisse lend on nii väike aeg, et see polegi justkui midagi. Teiseks on hea ühendus Tallinna ja Helsingi vahel ka laevadega. „Laevad pole transpordivahend punktist A punkti B, vaid see on eraldi atraktsioon ja meelelahutus,“ rääkis Mutso. Tema sõnul on kõik investeerinud sellesse, et Aasia turist neile tuleks. Näiteks on tema sõnul Tallinkil üha rohkem aasiakeelset teenindust.
Ma ei näe ühtegi põhjust, miks meil ei peaks olema sama palju Aasia turiste kui Soomes.
Tarmo Mutso,
EASi turismiarenduskeskuse direktor
Samuti on Eestil ja Soomel Jaapanis ühine esindaja. Selleks on kohalik jaapanlane, kes tunneb sealset kultuuri ja kes teab, kuidas seal käituda. Samuti on ühe esindaja alla integreeritud Läti ja Leedu. Mutso rääkis, et septembris antakse Eestile, Lätile ja Leedule Tokyos JATA messil lausa auhind selle eest, et nad on kõige paremini oma riike Aasias tutvustanud. „Lahe, et ka sealsed reisibürood tunnetavad, et meil koostöö käib,“ ütles Mutso.
Mutso lisas, et kuigi Aasia turiste on Eestis üha rohkem, on EAS oluliselt maiam. „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks meil ei peaks olema sama palju Aasia turiste kui Soomes,“ ütles ta. Sinna on veel aga pikk maa minna, kuna eelmisel aastal ööbis Aasia turist Soomes 232 000 ööd, Tallinnas aga vaid 25 000 ööd.
Eesti meeldib enim jaapanlastele
Statistikaameti andmetel käib Eestis Aasia riikidest kõige rohkem Jaapani turiste, keda oli eelmisel aastal ligi 24 000. Hiina turiste käis mullu Eestis 14 167 ja Lõuna-Korea turiste 14 024. Kuigi majutatud turistide arv Hiinast ja Lõuna-Koreast on peaaegu sama suur, viibivad Lõuna-Korea turistid Eestis lühemalt.
Jaapan on Eesti jaoks üks kõige Tallinna-kesksemaid välisturge – Tallinnas veedetud ööde osatähtsus on nende puhul kõrgem võrreldes isegi muude kaugturgudega ehk USA ja Hiinaga. Eelmisel kahel aastal veetsid nad oma ööbimistest Tallinnas 96% ja võrreldes eelnevate aastatega kasvas Tallinna osatähtsus veelgi. Teisel kohal on sihtkohtadest Tartu.
Jaapani turisti keskmine kulutus Eestis viibimise jooksul oli 262 eurot, ööpäeva kohta 116 eurot. Hiina turisti keskmine kulutus Eestis viibimise jooksul oli 250 eurot, ööpäeva kohta 126 eurot. Korea turistide kohta andmed puuduvad.
Esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketis sisaldunud teenuste maksumust, kuna paketist ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi. Jaapani turistidest kasutas reisipaketti 32%, Hiina turistidest 21%. Seetõttu ei ole ka nende kulutused Eestis otseselt võrreldavad, kuna Jaapani turistide seas oli reisipaketti kasutanuid rohkem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.