• Jaga lugu:

    Pensioniturul võidukad indeksifondid

    Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk leiab, et madalamate tasudega fondide eelistamise taga on teadlikkuse kasv.Foto: Andres Haabu

    Septembri alguses lõppenud vahetusperioodil otsustasid investorid kõige rohkem liituda passiivsete börsiindekseid järgivate pensionifondidega, millel on märksa madalamad valitsemistasud.

    Teise samba pensionifondi saab vahetada kolm korda aastas ning muudatused registreeritakse jaanuari, mai ja septembri alguses. Äsja lõppenud perioodil sai raha enim juurde penisoniühistu Tuleva, ent tugeva tulemuse tegid ka LHV passiivsed fondid.
    Näiteks oli veel augusti viimasel päeval indeksifondi põhimõttel töötava Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi maht vaid 27,9 miljonit eurot, ent kui 1. septembril vahetused registreeriti, hüppas maht kolmandiku jagu üles ehk 38 miljoni euroni. Juurde võideti umbes 1500 klienti, selgub pensionikeskuse andmetest.
    Protsentide mõttes võimsat kasvu näitas ka LHV Pensionifond Indeks, mis kasvas veidi rohkem kui 17%. Mahtude poolest jääb see aga Tulevale tublisti alla – pärast vahetusi oli fondis varasid kokku 6,6 miljoni euro jagu ehk kasv oli vaid umbes 600 000 eurot. Klientide arv kasvas umbes 130 võrra.
    Ka Tuleva teoreetiliselt veidi konservatiivsem võlakirjaindekseid järgiv Tuleva Maailma Võlakirjade pensionifond kasvas tublisti – 1,8 miljonilt 2,4 miljonile eurole, võites summaarselt juurde umbes 80 klienti. SEB passiivse strateegiaga Energiline Pensionifond Indkeks kasvas 40% ehk umbes 500 000 euro võrra, 1,5 miljoni euroni.
    Veidi rohkem kui 19%, kokku 1,4 miljonini, kasvas ka Swedbanki madala valitsemistasuga samuti indeksitele keskenduv elutsüklifond K90-99, mis on mõeldud praegu noortele inimestele ja mille strateegia käib nendega kaasas ning muutub üha konservatiivsemaks, mida vanemaks klientuur saab.
    "Fakt, et inimesed otsustavad madalamate kuludega fondide kasuks ja lahkuvad kallitest fondidest, näitab teadlikkuse kasvu ja on hea uudis meie kõigi tuleviku jaoks. Mida madalamad on fondi kulud, seda paremad on eeldused hea tulemuse saavutamiseks pika aja vältel," kuulutas pressiteate vahendusel Tuleva fondijuht Tõnu Pekk.
    Mahtude poolest suurenes ka ülikonservatiivse strateegiaga Swedbanki pensionifond K1, mis on küll aktiivselt juhitud, ent mille valitsemistasu otsustas pank langetada ülimadalale 0,29% tasemele. Äsja lõppenud vahetusperioodil kasvas maht 3,4% ehk 60,6 miljonilt 62,6 miljonile eurole. Ka muud Swedbanki fondid olid kerges tõusus, ainus erand oli tasakaalustatud fond K2, mille suurus kahanes mõnesaja tuhande euro jagu.
    Arvulises mõttes ülekaalukalt suurim kaotaja oli LHV aktiivse strateegiaga L, mis on üldse kogu pensionituru suuruselt teine fond. Suhteliselt kahanes see vaid 1%, ent arvulises mõttes tähendab see pea 8 miljoni euro suurust pisenemist. Fondi mahuks kujunes 716,7 miljonit eurot. Pilt on seejuures huvitav – aktiivse müügitöö poolest tuntud fond suutis küll juurde võita 3768 eurot, ent samal ajal kaotas fond 5153 rahakogujat ehk klientide hulk vähenes 1400 võrra.
    Kui võtta kõik fondid kokku, võitsidki raha juurde vaid Tuleva ja Swedbank, seda vastavalt 10 ja 4,5 miljoni euro võrra. Kõikide teiste valitsejate mahud kahanesid – LHV-l kõige rohkem ehk 5,1 miljoni võrra, Nordea kaotas 3,9 miljonit ning SEB maht vähenesid 2,6 miljoni euro jagu.
    Üldiselt on turul kõige madalama valitsemistasuga indeksifondid. Ainus erand on Swedbanki konservatiivne fond K1, mis jagab 0,29% suuruse tasuga esikohta SEB indeksipensionifondiga. Kolmandal kohal on 0,34% haldustasuga mõlemad Tuleva fondid ning neil on lähedalt kannul LHV indeksifond, mille haldustasu on 0,39%.
    Võrdluseks on näiteks LHV kõige agressiivsema strateegiaga aktiivselt juhitud XL fondi haldustasu 1,33% ja Swedbanki kõige agressiivsemate fondide tasud 0,92%. Kui võtta kõikide fondide keskmine, siis on kõige kõrgem haldustasu 1,44 protsendiga Nordeal ja 1,25 protsendiga LHV-l ning ülekaalukalt madalaim Tuleval, mille portfellis ongi vaid kaks 0,34% haldustasuga indeksifondi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.