„Meil pole palju raha vaja“

Arakas saatis kirja pärast seda, kui ERR avalikustas info, et EfTEN Capital plaanib lähiajal viia Tallinna börsi põhinimekirja investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III aktsiad.

Kui varavalitseja kitsastes ärihuvides peaks teoorias olema koguda nii palju uut raha kui võimalik, siis meie käitume vastupidi – me kaasame nii vähe kui vajalik, kirjutas Aarakas EfTENi praegustele investoritele.

“Oleme seisukohal, et parimad investeerimisvõimalused on hetkel ajaliselt tahavaatepeeglis või siis ees silmale nähtamatul horisondil. Senimaani tuleks sõita olemasoleva sõidukiga rahulikult edasi. Seda me plaanime ka teha – keskenduda olemasoleva portfelli maksimaalselt efektiivsele juhtimisele ja iga-aastasele dividendi maksmisele,” kirjutas Arakas investoritele.

“Meie uute investeeringute “torujuhe” on tühi – sobivaid investeeringuid meie konservatismi juures ei leidu,” märkis ta ja lisas, et  uue kapitali kaasamise maht jääb tagasihoidliku 2–3 miljoni euro juurde. “Rohkem ei ole hetkel lihtsalt tarvis. Võrdluseks, fondi omakapital oli juuli lõpu seisuga 39,5 miljonit eurot,” selgitas Arakas.

Analüütik Tõnu Toompargi ja konkurent Tarmo Karotame kommentaare EfTENi börsiplaanile saab lugeda artiklist "Eften tuleb Tallinna börsile". 

„EfTENi kommunikatsiooni stiiliks on alati olnud informeerida meie aktsionäre fondi puudutavatest uudisest enne kui laia avalikkust. Nii on ta senini olnud, kuid täna sõitsid sündmused meist ette. Nimelt helistas mulle täna pealelõunal ERRi ajakirjanik ja teatas, et neil on kindlad andmed, et meie kolmas fond läheb oktoobris börsile. Ajakirjanik palus minu kommentaari. Arusaadavalt pidin jääma kidakeelseks.

Kuid ometi Teile, head investorid, tahan ma kirjutada nii, nagu asjad on. Antud kirja koostades olen ma kahvlis. Ühelt poolt peaksin saatma ühe igava juriidiliselt korrektse kantseliitliku kontorikeele suurvormi, mida läbi lugedes ei saaks mitte keegi mitte millestki aru – eitaks kõiki ja kõike ning viiks teema sujuvalt mujale. Teisalt meile on alati meeldinud rääkida asjadest nii, nagu need on.

/---/

Protsessiga on hetkel moel või teisel tegelemas paarkümmend inimest ja on osaliselt paratamatu kõrvalnähe, et info lekib. Seda eriti börsile tuleku uudiste juures, kus Eestis valitseb mingi müstiline, läbematu finants-karnevali aura, mis pakub palju rohkem pinget asjasse mitte puutuvatele isikutele kui tehingu tegijatele endile. Aga noh, tore kui publikut on ja kui kaasa elatakse, ütleks vilunud spordisõber.

/---/

Me teeme tõesti ettevalmistusi, et kutsuda kokku septembri viimasel nädalal EfTEN Real Estate Fund III aktsionäride erakorraline üldkoosolek (soovitan üles märkida 27. september 2017 kl 10, Radisson Sky hotell. Samas kohas toimus ka kevadine üldkoosolek), mille esialgse päevakorra üks punkt on otsustada aktsiate noteerimine Tallinna börsil. Kui kõik saab lõplikult fondi nõukogu poolt otsustatud, jõuab Teieni ka üldkoosoleku ametlik kutse. Asjaks läheks alles ca 1 kuu hiljem ehk oktoobri lõpus. Meil on vaja vahepeal teha rida juriidilisi samme, et saaksime aktsiaid avalikult pakkuda ja hiljem Tallinna börsil noteerida.

Seega pakkumine peaks tänaste plaanide järgi toimuma oktoobri lõpus ja pakkumise hinnaks oleks 30.09.2017 NAV. Kui varavalitseja kitsastes ärihuvides peaks teoorias olema koguda nii palju uut raha kui võimalik, siis meie käitume vastupidi – me kaasame nii vähe kui vajalik. Ja meil ei ole raha palju vaja. Nimelt meil ei ole ühtegi uut investeerimisobjekti peale Tähesaju linnakusse rajatava Hortese poe, mille oleme kokku leppinud, et arendame valmis ja saame iga-aastast üüritulu, mis vastab 8,5% puhastootlusele. Laiemalt on tootlusmäärad Tallinnas lähenemas 6%-le.

/---/

Me saame pidevalt erinevate hoonete müügipakkumisi, aga meie standardvastuseks on hetke konjunktuuris kujunenud, et sellise hinna eest me müüks ka ise.

Laiemalt on turul näha tendentsi, et kõrget küsimishinda üritatakse looritada oskusliku ja tähelepanu kitsaskohtadelt eemale juhtiva turundusega. Eriti torkab see silma elukondliku kinnisvara puhul. Terasemad kriitikud on märkinud, et osal arendajatel on turunduseelarve juba ületamas ehituseelarvet. Ei oska hinnata, kas nüüd nii hull seis ikka on, kuid omajagu tõtt selles väites leidub. “Vana haugi kireva landiga ei püüa,” ütlevad aastates kalamehed. Nii ka meie peal see kaunis turundus ei tööta – kuigi saadetavate hoonete müügimaterjalide turunduslik tase on ajas vaieldamatult tõusnud.

Meie uute investeeringute “torujuhe” on tühi – sobivaid investeeringuid meie konservatismi juures ei leidu. Õigemini meil ei ole õnnestunud neid leida, kuid oleme pingutanud.

/---/

Ehitushinna kiire kasv on oluliselt jahutanud meie vahepeal leegitsenud optimismi, ostmaks sobilikke tühje kinnistuid ja need ise mõne tulevase üürniku soovide järgi valmis arendada. Hea uudis on muidugi see, et meie seni tehtud tehingud paistavad tänases turuolukorras üha paremad ja paremad välja – keskendume siis olemasolevale portfellile.

/---/

Fondi asutades andsime Teile lubaduse, et me viime fondi börsile investeerimisperioodi lõpuks, mis saabub 2018. aasta kevadel. Kuna EfTENi meeskond on inimeste arvult väike, siis puht tehniliselt on meil lihtsam antud tehing juba sel sügisel ära teha.

/---/

Meie fond saaks noteeritud põhinimekirjas, mitte börsil noteeritud fondide nimekirjas. Esimene on justkui prestiižsem, minimaalselt pilkupüüdvam kui teine. Pakkumise teeme me ainult Eestis. Samas fond on meil sisuliselt Leedu fond – 70% meie tänastest varadest on Leedus. Usume, et järelturul võiks Leedust tekkida oluline investeerimishuvi, aga selle nimel tuleb meil endil tööd teha. Kui fond on juba kord noteeritud, siis seda võib osta igalt poolt nagu tavalist börsiaktsiat. Kui keegi tahab teha järeldusi meie fondi kohta Tallinna kuumeneva kinnisvaraturu baasilt, siis ta jookseb pealiskaudsuses püstipäi lati alt läbi – meie ainuke hoone Tallinnas on valmiv Laagri Selver. Pigem peaks arutama büroopindade turust Vilniuses, kaubanduspindadest Šiauliais või DSV positsioonist Balti logistikaturul. Tõsi on ka see, et Balti turud arenevad sarnaselt, kuid oma eripärad, erinev konkurentsisituatsioon on igal riigil ja linnal,“ kirjutas Viljar Arakas.