Tugev euro teeb eksportijatele peavalu

„Loomulikult annab euro tugevnemine dollari suhtes tunda. See takistab meil eksportimist,“ ütles E-Piima juhatuse liige Jaanus Murakas. Euro tugevnemine mõjutab enim just neid eksportijaid, kes viivad oma kaupa euroalast välja.

E-Piim ekspordib teiste riikide seas näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Mehhikosse, Aasiasse ja Venemaale. Muraka sõnul käib praegu valuutasõda, kus kõik riigid on huvitatud sellest, et nende valuuta oleks teiste riikide valuutade vastu madalam. Kuigi pankurid lubasid veel märtsis, et euro jääb dollari suhtes odavaks ja seega ka konkurentsivõimeliseks, on nüüd olukord risti vastupidine.

„Viimase nelja-viie kuuga on kõik muutunud ja ühegi eksperdi arvamus pole vett pidanud,“ ütles Murakas. „Tugev euro pärsib kõvasti Euroopa Liidu ettevõtteid, kes ekspordivad Euroopast väljapoole ja see tekitab peavalu,“ lisas ta. Selleks, et konkurentsis püsida, on ettevõtted sunnitud hindu alla laskma. Samas kuna dollar on nõrgenenud, on Muraka sõnul praegu näiteks väga õnnelikud need Ameerika Ühendriikide ettevõtted, kes müüvad piimatooteid Aasiasse. „Meie kogused kuivavad seal kokku, sest me ei suuda hinnaga konkureerida,“ ütles ta.

Ökonomistid leiavad, et kuna 85% Eesti ekspordist on eurotsooni, pole euro tugevnemisel siinsele majandusele väga suurt mõju. Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina rääkis, et kuigi euro on tugevnenud aasta algusest oma kaalutud valuutakorvi suhtes 6%, USA dollari suhtes ligikaudu 14% ning on praegu juba 1,20 lähedal, on see ikka veel pikaajalisest keskmisest nõrgem. Näiteks on euro kümne aasta keskmine vahetuskurss vastu dollarit ligikaudu 1,30.

Peale euro on teine valuuta, milles meil väliskaubandustehingud toimuvad, USA dollar. Möödunud aastal oli selle osakaal kaupade ekspordis 11%. Mertsina sõnul puudutavad dollaris tehingud peamiselt kütuseid ja naftatooteid, mille osakaal on üle 40% kogu dollaris tehtud väliskaubandustehingutest. Teine suurem valdkond puudutab elektriseadmeid ja elektroonikatooteid. Riigiti tehakse dollaris eksporditehinguid kõige enam USA, Mehhiko ja Venemaaga, imporditehinguid aga Hiina, Venemaa, Leedu ja USAga. „Seega muudab nõrgem dollar kütuste impordi eurosse ümber arvestades veidi soodsamaks,“ rääkis Mertsina.

Veelgi enam – kui Muraka sõnul on eksportijad sunnitud hindu alandama, et konkurentsis püsida, siis Mertsina sõnul saavad ettevõtted suurenenud välisnõudluse tõttu oma eksporttoodangut müüa kallimalt. Nimelt on tema sõnul ekspordi- ja tootjahinnad alates möödunud aasta sügisest tõusuteel. „Koos tugevama välisnõudlusega aitab hinnakasv suurendada eksportivate ettevõtete käivet. See on parandanud nende tootlikkuse kasvu, kusjuures tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud - see avaldab positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele ja nende kasumlikkusele,“ rääkis ta.

Mertsina lisas, et kuigi suurt otsest mõju tugeval eurol Eesti majandusele ja ettevõtetele pole, võib kaudse efektiga tulla kahju sellest, kui tugev euro pärsiks euroala kaubandust ning koos sellega pidurdaks välisnõudlust. „Meie hinnangul euro lähiajal küll veel tugevneb, kuid Euroopa Keskpank püüab oma rahapoliitika normaliseerimist puudutavate sõnumitega olla ettevaatlik, et mitte riigivõlakirjade tootlusi liigselt tõsta ja eurot veelgi tugevamaks muuta,“ ütles Mertsina. Tema sõnul on keskpanga jaoks mure selles, et euro tugevnemine pidurdab euroala inflatsiooni kiirenemist ja lükkab edasi intressimäärade tõstmise.

Eesti eksport teises kvartalis aeglustus. Mertsina selgitas, et aeglustumise taga oli peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo tugev vähenemine ja nüüd peaks eksport taas tõusuteel olema. Mertsina sõnul on suurenenud ettevõtjate optimism ekspordi paranemise suhtes. Samuti hindavad eksportivad ettevõtted oma konkurentsivõimet välisturgudel varasemast paremaks.

Eesti ettevõtete eksporditellimused on kasvamas ning nad on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks. Samuti on eksportivate ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud. „Välisnõudlus peaks ka järgmisel aastal varasemast oluliselt tugevam püsima ning pakkuma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi,“ rääkis Mertsina. „See toob omakorda kaasa suurema investeerimisvajaduse, kuna tööstuses on juba tootmisvahendite rakendatuse aste tõusnud üle pikaajalise keskmise,“ lisas ta.

Ka Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et euro tugevnemine avaldab Eestile vaid kaudset mõju, kuna Eesti ekspordi suurim sihtrühm asub euroalal ja Euroopa Liidus. Euroalalt läheb välja umbes veerand ekspordist. Iseasi on Oja sõnul küsimus selles, milline on eksporditava toote lõppturg. Näiteks liigub tema sõnul suurem osa Rootsi eksporditavast kaubast edasi järgmistesse riikidesse.

Oja lisas, et tugevam euro muudab Eestit teiste riikidega võrreldes kallimaks. Valuutakursside mõju majandusele on tema sõnul aga viimastel aastatel pigem vähenenud. Viimane suurem juhtum, kus valuutamuutus majandusele suure põntsu pani, oli tema sõnul siis, kui Vene rubla tugevalt nõrgenes. „Siis andis ka tunda, et venelaste ostujõud vähenes, nad ei reisinud enam nii palju ja see andis majandusele tunda,“ rääkis ta. Tollast olukorda ei anna aga Oja sõnul kuidagi praeguse euro tugevnemisega võrrelda.

Euro ja dollari väärtuse kõikumine käib teadupärast käsikäes, mistõttu on Euroopasse eksportivatel Ühendriikide ettevõtetel hea aeg. Järgmised suurfirmad lõikavad odavast dollarist enim kasu.

Johnson & Johnson: enam kui pool ettevõtte müügitulust tuleb väljastpoolt USAd. Dollari kukkumine tähendab firmale vaid kasu.Procter & Gamble: mõne aasta eest langesid ettevõtte müüginumbrid kallineva dollari tõttu järsult. Praegu aga ootab Euroopasse näiteks Gillette'i, Pampersi või Arieli tooteid ekpsortivat firmat magusam aeg. Boeing: USA lennundushiiglase jaoks on odav dollar soodne taganttuul. Reisilennukite tootmise osas on ettevõtte peamisel konkurendil Airbus aina kallineva euro tõttu kibedam seis.McDonald’s ja Coca-Cola: need kaks kaubamärki on justkui kapitalismi ja USA kultuuridiplomaatia sünonüümid, vähe on maailmas koht, kus nende hiiglaste kasumisse panustada ei saa.3M: 30 miljardi dollarilise aastakäibega ettevõtte äridest paikneb vaid 40% USAs, mis tõotab aktsiale tõusu.Caterpillar: ehitusriiete ja -varustuse tootja aktsia on aasta algusest saati tõusnud 27% ja kasvu peatumiseks ei näi põhjust.Kimberly-Clark: eelkõige tuntud paberrätikute tootjana ning müügiesindused 175 riigis annavad tänavu kindlasti ettevõtte väärtusele oma panuse.Microsoft: tarkvara ja arvutite müügitulust saab ettevõte 54% väljastpoolt Ühendriike.Oracle: maailma suuruselt teine tarkvara tootja (Microsofti järel) saab müügitulu 55% ulatuses võõrsilt.