Elektriandmed ootavad äriideid

Eleringi juht Taavi Veskimägi loodab, et nende pakutavate andmete abil sünnib uusi rakendusi.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 18. september 2017 kell 15:00

Elering avas kasutamiseks andmevahetusplatvormi Estfeed, mille abil võiks sündida uusi ettevõtteid ja teenuseid.

Estfeedi platvormil põhinevas portaalis e-Elering saavad ettevõtted ja tavatarbijad ligipääsu oma energiatarbimisandmetele, mida analüüsides saab muuta enda tarbimise tõhusamaks. Loa andes saavad andmeid kasutada ka kolmandad osapooled, mis annab võimaluse nutikate tarbimist jälgivate ja juhtivate rakenduste tekkeks.

 Loa andes saavad andmeid kasutada ka kolmandad osapooled, mis annab võimaluse nutikate tarbimist jälgivate ja juhtivate rakenduste tekkeks.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et see võimaldab luua täiesti uusi ärimudeleid ja luua energiaturul uusi ettevõtteid. Veskimägi märkis, et praegu olemasoleva informatsiooni abil saab luua ärimudeleid, millega edendada energiatõhusust, teha digitaalseid energiaauditeid ja muud.

Elering ise nendesse äridesse ei lähe. “Kodutarbijale Elering kindlasti ei asu mingit teenust osutama. See ei ole meie ärimudel. Ja me väga loodamegi, et tulevad ettevõtted, kes näevad võimalust ja tahavad seda informatsiooni kasutada ja luua sellega mingit väärtust,“ rääkis Veskimägi.

Tema sõnul võiks Eleringi poole pöörduda ka siis, kui oleks vaja teistsuguseid andmeid. „Arutame läbi, järsku on võimalik sellist andmestikku luua,“ ütles ta ja lisas, et klient peab siiski andma nõusoleku. Seda saab aga teha läbi Estfeedi portaali. „Ei ole vaja iga konkreetse tarbija juurde minna paberlehega, et saada nõusolekut.“

Projekti maksumus on selle juhi Kaija Valdmaa hinnangul olnud 1,3 kuni 1,5 miljonit eurot, mille sees on ka teadusrahastus. Sellele eelnes andmelao arendamine. “Kui elektriturg avanes, tuli andmeladu, kus sai näha avatud tarnijaid ja vahetada elektripakette. Nüüd Estfeed võimaldab andmete jagamist veel välisematele osapooltele – rakendustele ja kolmandatele osapooltele,“ selgitas Valdmaa.

Andmed võiksid jõuda Eestist kaugemale ja reaalaega

Praegu pakub Elering platvormteenust Eestis, tulevikus loodavad seda teha aga laiemalt. Veskimägi sõnul võiksid olla kõik energiaga seotud erinevad andmebaasid läbi Estfeedi andmevahetusplatvormi tehtud rakendustele käepäraseks.

Valdmaa ütles, et edaspidi tahetakse jõuda ka reaalandmete edastamiseni, et saaks tarbimist juhtivad seadmeid ühendada Estfeediga. „Näiteks meil on elektrilevi kaugmõõtjad, mis on nutikad, aga praegu ei võimalda reaalaja andmeid meile saata. Aga näiteks ka rakendused ise võiksid meile reaalandmeid saata, et tekitada sealt ühe andmebaasi.“

IKT-ettevõte Levikom testib energiatarbimise andmete kogumist otse mõõteseadmetest. Selleks kasutab ettevõte oma üleriigilist asjade interneti võrku. Levikomi asjade interneti ärisuuna juhi Ove Tüksammeli sõnul võttis nende asjade interneti võrgu NORAneti ja Estfeedi platvormide integratsioon aega ligi pool aastat. Levikomi asjade interneti võrk on Estfeedi platvormi esimene väline andmeallikas.

„Just andmete kogumise ja edastuse võimekus otse mõõteseadmest on senini olnud Eestis üheks oluliseks probleemiks tõhusal energiatarbimise juhtimisel. Usun, et juba lähitulevikus saame Estfeedi andmeportaali edastada praktiliselt reaalajas tarbimisandmeid erinevatelt elektri,- gaasi ja soojusettevõtetelt," rääkis Tüksammel.

Vastab Estfeedi projektijuht Kaija Valdmaa.

Milliseid andmeid saavad ettevõtted?

Praegu on Estfeedis gaasi-, elektritarbimisandmed, ilmainfo tuleb meil Forecast, elektri hinnainfo tuleb Nordpoolist. Ka Äriregister on ühendatud Estfeedi platvormiga, mis võimaldab inimestel valida, kas nad esinevad ettevõtjana või eraisikuna ja mis mõõtepunktid nendega seotud on.

Mis kasu saab andmetest tavatarbija?

Tugevdame ja kaasame turule nii tavatarbijat kui ka tarbijat, kes ka ise toodab. Saab näha, kuidas ta tarbib ja selle põhjal hakata oma tarbimiskäitumist muutma. Saab valida elektripakette ja juhtida oma tarbimist mõistlikumalt.

Hetkel kuum