Hanschmidt: Tallink on alahinnatud

Ain Hanschmidt  Foto: Andras Kralla
19. september 2017 kell 3:00

Infortari üks kolmest suuromanikust ja Äriplaani konverentsi üks oodatuim esineja Ain Hanschmidt ütles, et Tallinkit nähakse Ida-Euroopa ettevõttena ega taibata, et see on Läänemere üks suuremaid laevandusfirmasid. Infortari teise suurfirma Eesti Gaasiga juhtunu muudab aga Hanschmidti väga kriitiliseks.

Vaata ka Infopangast:

Ain Hanschmidt

Infortar AS

Eesti Gaas AS

Juba enne diktofoni käimapanekut hoiatab Hanschmidt: "Kui te Tallinkist rääkida tahate, siis ma ei saa, see on ikkagi börsiettevõte ja kõik saavad info samal ajal." Oma sõnadele jääb ta intervjuu ajal kindlaks ega kergita saladuseloori suviselt uudiselt, et Tallink otsustas käivitada protsessi "strateegiliste valikute leidmiseks", mis võib tähendada uute suuromanike leidmist seniste asemele.

Küll aga räägib ta meeleldi oma visioonist, milliseks võiks Eesti muutuda.

Mis on teie jaoks aasta kõige olulisem teema?

Pingutame selle nimel, et eelmisel aastal oma grupi ettevõtetesse investeeritud 346 miljonit eurot tööle saada. Fookus on efektiivsuse tõstmisel. Näeme, et ka järgmistel aastatel investeerime rohkem kui 100 miljonit. Praegu valmistume Tallink City kaubanduskeskuse ehitamiseks, peame läbirääkimisi pankade, ehitajate ja klientidega. 

Mis on Tallinki ambitsioon? 

See on korralik Põhja-Euroopa firma, mis on vähemalt järgmiseks viieks aastaks paika pannud dividendipoliitika, kus nähakse ette, et vähemalt pool kasumist läheb dividendideks ja mitte vähem kui 2 senti aktsia kohta. Me näeme, et investeeringud, mis Tallink on teinud, peaksid hakkama tagasi teenima ja aktsionäridele dividende maksma.

Ain Hanschmidti rääkis intervjuus Äripäevale, et tema hinnangul on Tallinki aktsia alati alahinnatud olnud.  Foto: Andras Kralla

AS Infortar on 418 miljoni euro suuruse omakapitaliga investeerimisettevõte, mille tegevusvaldkonnad on laevandus, kinnisvara, hotellindus, taksondus ja trükitööstus.

Infortari gruppi kuuluvate ettevõtete käive ulatus 2016. aastal 1,2 miljardi euroni, ettevõtetes töötas kokku üle 8000 inimese.

Lisaks 38% osalusele Tallink Grupis kuuluvad ASi Infortar investeeringute portfelli ka Eesti Gaas aktsiad, ligikaudu 90 000 m² erinevaid hotelli- ja spaakinnistuid Tallinnas ning üle 350 000 m² maad Tallinnas ja selle ümbruses.

Kas olete hetkel aktsia hinnaga rahul? 

Ei ole rahul. Kui päris aus olla, siis Tallinki aktsia on alati olnud natuke alahinnatud. See on rahvusvaheline ettevõte, Eesti üks suuremad ettevõtteid, Balti mere üks suuremaid merelaevandusfirmasid. Ettevõtte turuväärtus on alati olnud madalam kui raamatupidamislik väärtus. See on Ida-Euroopa ettevõtetele mingil määral omane.

Tallinki ärist 70% on Lääne-Euroopas, Soomes, Rootsis ja mujal, rahvusvahelisi kliente on ca 10% ja turg kogu aeg kasvab. Kui Tallinki raamatupidamislik väärtus on 1,2 eurot aktsia kohta, siis praegune hind on 1,13 eurot. Loogiline on, et ta oleks kõrgem. 

 

Tallinki aktsia on suvisest tipust alla tagasi tulnud

Kas Eestis on hea äri ajada? Miks olete siin, mitte pole ise esimese Tallinki laevaga Eestist lahkunud? 

Eesti ärikeskkond on aidanud edu saavutada ja eks me pea siis sellele keskkonnale ka midagi tagasi andma. Sel kevadel sain ühes Tallinna Itaalia restoranis kokku itaallasest endise investeerimispankuriga, kes sattus 2007. aastal erinevatesse kriisidesse, mille tõttu ei olnud tal enam Londonis ja Roomas midagi teha. Investeerimispankurina oli ta väga analüütiline ja mõtles, kuhu minna. Ta võttis kõik Euroopa Liidu riigid ja tegi tugeva analüüsi ning Eesti oli TOP 3 riikide hulgas, kuhu minna. Ta elab siiani Eestis ja on väga rahul. 

Kas ka teie kiidate meie majanduskeskkonda? 

Muidugi on mul ka väga palju kritiseerida, aga üldjoontes olen rahul. Edu peitub detailides. Seda majanduskeskkonda võib väga kiiresti maha mängida. See lihtsus on Eestit edasi viinud, aga võiks olla veel parem. Eesti võiks olla Põhjamaade Singapur. Mis siin ikka viriseda, eriti, kui majandus kasvab.

Mis te arvate, kaua majandus kasvab? 

Kõige rohkem mõjutab seda hetkel Euroopa Keskpanga poliitika, varade kokkuostu programm. Praegu ostetakse kokku varasid ca 60 miljardi eest kuus. Eesti riigieelarve on 10 miljardit. Kui varade kokkuostuprogramm lõpeb, saab selle mõju tunda alles kolme aasta pärast. Seega mingit kriisi ma lähima kolme aasta jooksul ei näe, kui just krüptorahaga ei minda väga hoogu.

Aga kas näete meie majandusele sama jõudsat kasvu edasi? 

Järgmisel aastal kindlasti. Vähemalt oma ettevõtete kasvuplaani seame 5-10 protsendi peale. Ma arvan, et kui kõik ettevõtted seavad nii plaane, siis kogu SKP kasvab. Kui avaliku sektori osakaal läheb liiga suureks, siis muutub see Eesti riigile probleemiks.

Ain Hanschmidt rääkis intervjuus Äripäevale, et kui maksukeskkond on kaua aega lihtne ja selge, tahab üha rohkem investoreid siia tulla.  Foto: Andras Kralla

Ütlesite, et Eesti võiks olla Põhjamaade Singapur. Mida te selle all mõtlete?

Eesti võiks olla nagu Singapur - korruptsioonivaba riik, mis on spetsialiseerunud haridusele ja terviseteenuste ekspordile. See on kõrgtehnoloogiline riik. Singapuril ei ole palju maavarasid, nad ostavad neid sisse, annavad oma kõrgtehnoloogiaga sellele lisandväärtuse ja võidavad sellest. Eesti on sama suur, meil pole samuti väga palju maavarasid.

Väga paljud eestlased töötavad Soomes ja Inglismaal. Käisin just Jaapanis, kus samuti töötab mitusada Eesti töölist laevaehitussektoris. Me ei peaks neid kuhugi mujale tööle saatma, vaid võiks neid teenuseid osutada kodus. 

Mis meie suurim võimalus on?

Hetkel on meie suurim võimalus siiski võimalikult lihtne majanduskeskkond, kus maksuseadused on lihtsad ja selged. Kui maksukeskkond on kaua aega lihtne ja selge, tahab üha rohkem investoreid siia tulla.

Teine võimalus on seadustik. Seegi peab olema lihtne, selge ja lõpuni välja kirjutatud, mitte ei anta advokaatidele võimalusi vaielda. Kui juhtub mingi probleem majanduses, siis see kirjutatakse seadusesse sisse ja siis on see paigas.

Suur võimalus on ka tervishoiuteenuste eksportimine. Kui vaadata, kui palju on tarku arste, kes on Soome tööle läinud – me võiksime kõik need kliendid siia tuua ja neile hoopis siin seda teenust osutada.

Kui tahaksime olla nagu Singapur ja teha majanduses järgmine kasv, peaks valitsus hakkama riigiettevõtteid erakätesse müüma. Riigiettevõtted tuleks erastada või börsile viia. Kui aeg läheb raskemaks, tasub riigil neid tagasi osta. Praegu saaks riik palju raha ja teiselt poolt saaksid ettevõtted uue hingamise. 

Äriplaan 2018 laval astuvad üles lisaks Ain Hanschmidtile ka Erkki Raasuke, Andres Agasild, Antti Moppel, Arno Kütt, Rain Lõhmus jpt

Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.

 Registreerunud on juba pea 700 juhti ja omanikku!

Pääsmed ja programm on siin.

Mis te arvate riigi investeeringuplaanidest? Te olete Haapsalust, kas ehitame raudtee Haapsaluni?

Eesti riigi suurim oht on see, et riigikassase laekub raha väga kergelt ja hästi ning siis hakatakse liiga kergekäeliselt seda raha pillama. Eesti riik on jube palju investeerinud vaatamata, kas see raha ka tagasi tuleb. Olulisem on minu arvates praegu ehitada neljarajaline tee Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu ning Tallinna-Narva suunal, selle asemel et teha raudtee, mis ei ole majanduslikult tasuv.

Aga linnahalli ümberehitus konverentsikeskuseks? 

Konverentsikeskust on Tallinnale ja Eesti riigile igal juhul vaja, sest ärituristid on üks parimaid turistisegmente. 

Kindlasti on vaja ka taristut arendada. Üks pöördumatu protsess, millele riik võiks õla alla panna, on Tallinna ja Helsingi kokkukasvamine. See piirkond kasvab järjest rohkem kokku, eks osati ka tänu Tallinkile. Ja kui Helsingis elab 50 000 eestlast, võiks riik ehitada neile Helsingisse ühe eestikeelse kooli.

Kas Talsinki tunnelil on jumet?

Lähema paarikümne aasta jooksul ma küll ei näe, et oleks. Kui Inglismaa ja Prantusmaa vahel tunnel avati, läks see mitu korda pankrotti ja ka laevafirmad ei kadunud ära. 

Kas siis Talsinki tunnel on finantsiliselt hea investeering või ei?

See on kindlalt ebamõistlik. Kui Euroopa Liit annab raha, et teha uuringut, kas seda tunnelit ehitada ja keegi saab selle eest 3–5 miljonit, et teha mingit uuringut, siis selle eest saab ju lärmata kohutavat moodi.

Aga RailBaltic?

RailBaltic on mõistlik. Kaubavahetus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel kasvab järjekindlalt. See on igati mõistlik ja miski, mis paneb Eesti majandust käima. Kui on hea infrastruktuur, siis kaubavahetus ka suureneb. Ja tore oleks 45 minutiga Pärnusse saada Tallinnast.

Kas maksupoliitikas võiks teha ümberkorraldusi? 

Kui praegu laekub riigikassasse maksusid väga kergelt, siis ei peaks maksusid kergekäeliselt tõstma. Ettevõtjad teevad äriplaane ja kui iga paari aasta tagant muudetakse makse, siis need äriplaanid ei pea vastu ja kriis tuleb väga kergelt.

Tänavu on üle mitme aasta Äriplaani laval peaminister. Äripäev andis Ain Hanschmidtile võimaluse talle küsimusi esitada.

Kui praegu läheb riigil hästi, kas oleks mõistlik viia riigifirmasid börsile, erastada?

Kui investeerida väga palju raha sektoritesse, mis tagasi ei too, siis mis tulevikus saab?

Raha tuleb praegu väga kergelt, aga kuidas teha nii, et riik seda väga kergekäeliselt ei kulutaks?

Kas võiks olla käes aeg soomlaste kombel Venemaaga rohkem dialoogi pidada? Miks me ei võiks olla ida ja lääne vahel ja vahendada mõlemat kultuuri?

Milline võiks olla meie pensionisüsteem? 

Oluline on, et ta oleks pikaajaline. Kui 2000. aastatel alustati selle süsteemiga, siis see süsteem peakski nüüd 50, isegi 100 aastat vastu pidama. Siis hakkab ta toimima. Kui hakata seda iga kümne aasta tagant muutma, enne kui ma jõuan pensionile, on see väga rumal.

Tollal olin mina Ühispanga tegevjuht, kui seda pensionisüsteemi juurutasime. Mõtlesime, et just need pensionifondid on Eesti majanduse alus. Viga tehti sellega, et Eesti pensionifondid investeerivad üle maailma laiali. Näiteks poolakad ja türklased investeerisid oma majandusse, see kandis majandust üleval ning nende pensionifondid olid ka kõige kõrgema tootlikkusega. Eestlaste kogutud raha võiks töötada Eesti majanduse huvides, nagu on soomlastel, kel küll enam ei ole seda seadust, et nad peavad Soome majandusse investeerima, kuid nad ikkagi patriotismist seda teevad. Meie pensionifondid investeerivad kõigest mõne protsendi Eesti majandusse.

IRL ei taha võõrtöölisi praegusest rohkem riiki lubada. Minister Kadri Simsoni sõnul võiks siis vähemalt osa sektoreid kvoodi alt välja tuua. Milline teie seisukoht on? 

Siinsed ettevõtjad peaksid rohkem kõrgtehnoloogilisi lahendusi rakendama hakkama, kuid et seda teha, peaksime kaasama ameeriklasi, jaapanlasi. Eesti on väike riik, me peame olema rahvusvaheline, kui tahame oma elatustaset tõsta. Loomulikult tasuks meil sisse tuua madalapalgalist tööjõudu, see on kiire töövõit, aga suures pildis jääd sa kaotajaks, kui ei lähe üle kõrgtehnoloogilistele lahendustele. Kvoodimajandusse ma väga ei usu.

Praegune valitsus – mis on hästi ja mis on halvasti?

Oleme praeguse valitsuse pärast Eesti Gaasiga nii palju kannatada saanud, et ma ei hakka neid asju üldse hindamagi. Tegime suured investeeringud, ostsime Gazpromi, Fortumi välja ja pärast seda suurendati Eestis makse, võeti turgu vähemaks. Ma olen võib-olla natuke liiga kriitiline. 

Kibestumus?

Ei saa kibestuda, pead edasi minema ja tööd tegema. Kui me energiasektorisse investeerisime, siis mind üllatas, et energiasektoris turumajandust ei eksisteeri. Ma ootasin, et see on väga reglementeeritud majandus.

Energiasektorile paistab väga positiivne tulevik. Kui me vaatame maailma aastal 2050, siis on selge, et toimub urbaniseerumine, mis toob kaasa majanduse kasvu – selleks on energiat vaja. Energiavajadus aastaks 2050 tõuseb 200-300%. Sellepärast me investeerime energiasektorisse.

Eesti majanduse väga oluline sisend on energia. Kõik räägivad madalatest palkadest ja tööjõust, aga sellega me rahvusvahelises konkurentsis läbi ei löö. Me lööme läbi kõrgtehnoloogiaga ja me peame läbi vaatama kulubaasi ja omahinna. Eestis on energia hind liiga kõrge, meie energiapoliitika on üheülbaline, aga peaks olema mitmekülgsem, me peaks kasutama erinevaid energiaallikaid. Gaas on üks allikas, mida tuleks ära kasutada.

Meil on naabriks Venemaa ja meil on palju gaasi. Püüame nendega siis dialoogi pidada, nagu soomlasedki. Püüame nendega läbi saada ja äri teha ning seda väärindada ja edasi müüa.

Energiapoliitika on väga palju ministeeriumite kõrgete ametnike otsustega seotud. Antud hetkel seisneb kogu turumajandus selles, kes saab Euroopa Liidust rohkem abi ja kes saab sellise seaduse, mis on tema firmale kasulik. Ma arvan, et pikas perspektiivis tuleb siiski ka energiasektorisse turumajandus tagasi. Hetkel on kogu energiasektor üksikute huvigruppide poole kaldu. 

Viimasel ajal on paar nimekat ettevõtjat läinud poliitikasse. Mis mõtteid teis see tekitab?

Minul selliseid mõtteid ei ole. Poliitika ei ole üldse nii lihtne, seal pole lihtne läbi lüüa. Antud hetkel olen oma tegemistega niivõrd hõivatud, et poliitikasse minna ei taha. Kunagi isegi keegi ütles, et kui tahad äris edukas olla, siis hoia poliitikast eemale. 

Te olete oma firmade osalusi jaganud ka oma pereliikmetele. Kas teie tütar ja poeg võtavad ühel hetkel teie firmade juhtimise üle?

Ma arvan, et nad ise otsustavad. Sellisesse orjusesse ma neid ise küll panna ei tahaks. Noortel on oma trots ja eesmärgid. Ma püüan neid toetada nii palju, kui ma oskan. Igaüks valib ise oma tee. Ma olen oma lastega väga rahul. 

Kaua teile ettevõtlus veel pinget pakub? Millal puhkama lähete?

Ei oska öelda, mul on elu tasakaalus. Mu huvi on golf, mis tähendab, et looduses tuleb 4-5 tundi ringi käia. Kui ainult puhata, läheb igavaks, ja kui ainult tööd teha, läheb ka igavaks. 

Ain Hanschmidt joonistas Äripäeva palvel oma äriajamise põnevusgraafiku.   

Miks te Äriplaanile esinema tulete?

See on väga hea, kui erinevad ettevõtjad pakuvad välja, mida nad järgmisel aastal teevad ja mis on ohukohad. Hea, et keegi sellise ürituse teeb, mis haarab paljusid ettevõtjaid. Ka poliitikud võiksid võtta terve päeva ja seda kuulata. Mina olen alati olnud terve päeva kohal. 

Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid

Hetkel kuum