• Jaga lugu:

    Tuleva pensionireformi algatusel suur toetus

    Pensioniühistu Tuleva üks asutajaid Tõnu Pekk.Foto: Andres Haabu

    Tuleva juht Tõnu Pekk teatas, et pensionisüsteemi reformi poolt on oma allkirja andnud juba ligi 1500 inimest.

    „Rahvakogu kinnitas, et meie ettepanek on nende ajaloos seni kõige edukam kodanikualgatus: vajalikud 1000 allkirja said kokku juba enne esimese päeva lõppu. Praeguseks hakkab toetajate arv lähenema juba 1500-le,“ kommenteeris Tõnu Pekk Äripäevale.
    „Inimesed on süvenenud ja andnud selge sõnumi: pensionisamba väljamaksete süsteem ei täida täna oma eesmärki ja vajab otsustavat muutmist,“ lisas ta.
    Riik peaks võtma ühese seisukoha
    Pekki sõnul peab riik võtma pensionisammaste teemal ühese seisukoha. „Kui teine sammas on tegelikult esimese samba osa, nagu viimastel päevadel on väitnud rahandusministeeriumi ametnikud, siis tuleb sellest nii ka rääkida,“ ütles ta.
    „Riikliku pensionikindlustuse korraldamine ükshaaval sõlmitavate lepingutega on sel juhul täielik raiskamine. Kui pole võimalust kindlustuslepingust keelduda ega tingimusi läbi rääkida, on rumal sundida sadu tuhandeid inimesi kõndima kindlustuslepingutega mööda pangakontoreid. See kõik ei loo mingit väärtust, aga maksab raha ja see raha tuleb II pensionisambast.“
    „Kui teine sammas on mõeldud selleks, et koguda riikliku pensioni kõrval täiendavat sissetulekut, nagu seisab kõigi Eesti suuremate pensionifondide finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud dokumentides, siis on tegu inimeste isikliku varaga, mida igaüks peab saama kasutada vastavalt oma vajadustele,“ rääkis Pekk.
    Jäigad piirangud pole põhjendatud
    Pekk nentis, et käitumuslikust majandusteadusest on palju kinnitust sellele, et riigil on mõistlik kohustada oma kodanikke pensioniks säästma ja noorel inimesel on alati kiusatus raha kogumist edasi lükata.
    „Mina ei ole seni näinud ühtki uuringut, mis näitaks, et inimesed oma elu jooksul kogutud sääste hooletult raiskama kipuksid. Seega pole jäigad piirangud väljamaksetele põhjendatud,“ arvab Tuleva asutajate hulka kuuluv Pekk.
    Tema sõnul ei ole Eesti pensionärid selle pärast vaesed, et nad kipuvad raiskama. Eakad on Pekki hinnangul täna ja tulevikus vaesed, sest liiga vähe säästetakse. „Mida vähem me näeme seost tänase säästmise ja tulevikus saadava hüve vahel, seda vähem motivatsiooni on meil säästa,“ nentis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.