Uudised
Äripäev
26. september 2017 kell 12:55

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti võitleb ELi nimel elavhõbeda vastu

EL nimel avasõnad öelnud keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.Foto: Kiara Worth/IISD/ENB

Sel nädalal toimub Genfis rahvusvaheline konverents, kus töötatakse elavhõbedast vabanemise nimel ning praeguse eesistujariigina esitab Eesti üritusel ELi riikide seisukohti.

See on esimene Minamata elavhõbedakonventsiooni konverents. Tänavu augustis jõustunud konventsioon on nime saanud paarkümmend aastat tagasi Jaapanis Minamatas tuhandeid inimelusid nõudnud elavhõbedaepideemia järgi, teatas keskkonnaministeerium.

Euroopa Liit on elavhõbeda kasutamise suuresti juba keelanud või minimeerinud ning on sellega eeskujuks paljudele teistele piirkondadele, kus elavhõbeda kasutamine on jätkuvalt päevakorras.

”Raskmetallide saaste on taas kord selline keskkonnaprobleem, mis riigipiire ei tunne. Seetõttu on naiivne loota, et piisab sellest, kui vaid meie oleme elavhõbedast loobunud," ütles ELi nimel avasõnad öelnud keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Et inimeste tervis ja keskkond oleks elavhõbeda eest täielikult kaitstud, peavad ka teised piirkonnad sellega kaasa tulema, lisas ta.

Minamata konventsiooniga korrastatakse elavhõbeda olelusring alates elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest kuni elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemiseni. Veel piiratakse sellega rahvusvahelist elavhõbedaga kauplemist, paljude elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamist ning elavhõbeda kasutamist tootmisprotsessides.
Konventsioon jõustus selle aasta 16. augustil. Sel nädalal toimuv esimene konventsiooniosaliste kohtumine on keskkonnaministeeriumi teatel väga olulise tähtsusega, kuna seal viimistletakse ja kinnitatakse ametlikult paljud dokumendid, mis on aluseks konventsiooni töö tõhusaks korraldamiseks.

Oht toiduahelas

Elavhõbe levib õhu ning vee kaudu väga kaugele saaste tekkimise allikast. Kui elavhõbe satub vette, siis omastavad selle veeorganismid ning niimoodi toiduahelasse sattudes akumuleerub see kalades ning teistes mereorganismides väga ohtliku metüülelavhõbedana, märkis keskkonnaministeerium.

See vorm on närvisüsteemile ning teistele elunditele väga ohtlik. Kokkupuude suurte elavhõbedakogustega ja selle sattumine toiduahelasse kahjustab elusorganismide aju, kopse, neerusid ja immuunsüsteemi. Elavhõbeda sattumine inimeste toiduahelasse ohustab eriti rasedaid, imikuid ja lapsi.

Eestis asjad korras

Eesti vetes olevate kalade raskmetallide sisaldus jääb normide piiresse ning seega tervisele kahjulik pole, märkis keskkonnaministeerium. Aastatel 2013–2014 Läänemere kalade kohta läbi viidud uuringu järgi oli elavhõbedasisaldus suhteliselt kõrge küll Peipsi kalades, kuid jääb toiduohutuse piirnormidest madalamale.

Elavhõbeda olekust kõige mürgisem on aga selle aur, mida enamasti paiskavad õhku elavhõbedat või selle ühendeid kasutavad tehased. Eestis on aastas elavhõbedaühendite ja -aurude heiteid õhku 500–600 kilo.

Peamiselt on need pärit Ida-Virumaa elektrijaamadest. Tuhas sisalduvad elavhõbedaühendid püütakse kinni elektrifiltritega, mis on selleks parim võimalik tehnika. Kuna põlevkivi põletamisel tekkiv põlevkivituhk (nii kolde- kui lendtuhk) sisaldab väga väikses koguses elavhõbedaühendeid, siis ei ole olulist mõju keskkonnale või inimtervisele täheldatud.

Eestis puudub elavhõbedat kasutav tööstus ning elavhõbedat tuuakse Eestisse ainult mõningate toodete koostises. Peamised elavhõbedajäätmed, mis Eestis tekivad, on elavhõbedat sisaldavate valgustite jäätmed. Elavhõbedajäätmeid Eestis ei käidelda, need eksporditakse käitluseks naaberriikidesse.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.