Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tegi ülejäänud euroalale silmad ette
Eelmisel aastal kasvasid Eesti eksport-import rohkem kui euroalal tervikuna ning väliskaubanduse suunda näitava maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli mullu taasiseseisvusaja suurim.
Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 400 miljoni euroni, mis teeb ligi 2 protsenti SKPst, teatas Eesti Pank. Ülejääk tähendab, et kaupade ja teenuste ekspordi väärtus rahas arvestatuna oli suurem kui kaupade-teenuste impordi väärtus.
Seejuures kasvas 2016. aastal nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroalas jäi kasv alla 1%, siis Eestis ulatus see üle 4 protsendi, märkis keskpank. Tõsi, rekordkõrge ülejääk tuli jätkuvalt peaasjalikult teenuste arvelt.
Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni, teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.
Teised võlgu meile
Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 400 miljoni euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.
Eesti Pank tõi välja, et ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot.
Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud ELi liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.