• Jaga lugu:

    Eesti tegi ülejäänud euroalale silmad ette

    Foto: Reuters/Scanpix

    Eelmisel aastal kasvasid Eesti eksport-import rohkem kui euroalal tervikuna ning väliskaubanduse suunda näitava maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli mullu taasiseseisvusaja suurim.

    Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 400 miljoni euroni, mis teeb ligi 2 protsenti SKPst, teatas Eesti Pank. Ülejääk tähendab, et kaupade ja teenuste ekspordi väärtus rahas arvestatuna oli suurem kui kaupade-teenuste impordi väärtus.
    Seejuures kasvas 2016. aastal nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroalas jäi kasv alla 1%, siis Eestis ulatus see üle 4 protsendi, märkis keskpank. Tõsi, rekordkõrge ülejääk tuli jätkuvalt peaasjalikult teenuste arvelt.
    Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni, teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.
    Teised võlgu meile
    Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 400 miljoni euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.
    Eesti Pank tõi välja, et ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot.
    Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud ELi liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.