Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad tööjõukriisist: elame nagu kõrbes

    Süvenev tööjõupuudus on ettevõtjate jaoks üha tõsisem mure: tootlikkus kannatab ja bürokraatia sööb närve. Lahendina nähakse immigrantide sissetoomist või avalikku sektori kärpimist.

    Äripäevaga vestelnud ettevõtjate sõnul võtab tööjõupuudus üha katastroofilisemad mõõtmed. „Oleme siin nagu kõrbes!“ kirjeldas olukorda Deluxi mööblivabrikute omanik Göran Sjöholm.
    Tootmisettevõtte Tarmeko kodulehel oli reedel viis töökuulutust: otsitakse metallitreialit, tõstukijuhti-transporditöötajat, remondilukkseppa-keevitajat, hüdropressitöölist ja puidutööstusliini operaatorit. Tarmeko KV juhatuse liikme Ago Niguli sõnul kannatab ettevõte tööjõupuuduse tõttu: „Tellimusi on rohkem, kui suudaks tööd ära teha.“
    Töökäsi pole võtta
    Kahanev efektiivsus ning suuremad väljaminekud inimeste tööl hoidmiseks on reaalsus, millega tööandjad silmitsi seisavad, väitis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juht Raul Puusepp.
    Tarmeko juht Nigul tõi näite, et neile kandideerivad sageli korduvalt tööle inimesed, kes on töötukassas arvel. Töötuna arvel olijatel on kohustus töökuulutustele vastata, ehkki tegelikkuses nad töökohta vastu võtta ei soovi. Tarmeko juhi sõnul on nad siiski häid inimesi leidnud, samas nentis ta, et arvatavasti tulevad nad toime, sest asuvad suuruselt teises linnas Tartus.
    Veelgi raskem on tema sõnul olukord väiksemates omavalitsuses. Viljandi Deluxi mööblivabrikutesse on Sjöholmi väitel ettevõte sunnitud palkama inimesi Ukrainast. See on paras katsumus, sest mööblivabrikandi sõnul võtab välismaalt töötajate palkamiseks dokumentide vormistamine 2-3 kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.

    Ei saa lõpmata lehma lüpsta, kui üldse rohtu ei anna.

    Ago Nigul,
    Tarmeko KV juhatuse liige
    Mööblitootja arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. „Eesti peaks piirid avama ning seejärel võtma vastu 10 000 immigranti, siis järgmised 10 000, kuni lõpuks on 100 000 inimest täis. Umbes nii palju inimesi on Eestist välismaale läinud ning nad peab asendama,“ ütles Sjöholm.
    Ettevõtja kui lüpsilehm 
    Sjöholm, Nigul ja Puusepp kurtsid, et valitsus ei suhtu probleemi tõsiselt – selle asemel jätkab hoopis avalik sektor kasvamist, mistõttu asjaajamine üha raskeneb. Nigul näitlikustas olukorda järgmiselt: „Ei saa lõpmata lehma lüpsta, kui üldse rohtu ei anna.“ Tema hinnangul on ettevõtjad osutunud valitsuse jaoks lihtsalt lüpsilehmaks.
    „Ametnikud otsivad tegevust, et ise mitte riskida. Tehakse pseudotööd, saadetakse üht kirja või e-maili ühest kohast teise,“ lausus Nigul. Liiga palju on avalikus sektoris tööl töötajad, kes takistavad pideva kontrollimise ja ettekirjutuste tegemisega asjaajamist, ehkki nende ülesanne võiks olla vastupidine, lisas ta. Niguli sõnul peaks riik vaeva nägema sellega, et tuua inimesi avalikust sektorist tootvale tööle.

    Oleme siin nagu kõrbes.

    Göran Sjoholm,
    Delux mööblivabrikute omanik
    Justkui ühest suust väitsid ettevõtjad, et Eestist loodud e-riigi kuvand ning senised IT-lahendused pole ettevõtjatele märkimisväärset kasu toonud ning rõhk tuleks panna reaalsele tootmisele. Ka Tallinna Kaubamaja juht Puusepp väitis, ehkki eraettevõtjad muutuvad üha efektiivsemaks, pole riik selles suunas märkimisväärseid samme astunud.
    Enda ettevõtetest rääkides väitis Puusepp, et Tallinna Kaubamaja on seni hästi toime tulnud. Tema arvates läheb tulevikus kaubanduskeskuste omanikel keeruliseks, sest tänagi on paljud müügipinnad katmata ja tulevikus lisandub neid veelgi. Samuti on kaubanduskeskustesse raske leida teenindavat personali, näiteks turvamehi või koristajaid.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.