Septembris mõjutas rahakotti enim toit

Kaubad olid eelmise aasta septembriga võrreldes 3,7% ja teenused 3,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,8% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 12,5% kallimad piim, piimatooted ja munad ning rasvad, liha ja lihatooted ning värske puuvili igaüks kümnendiku. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest üle poole andis 26% kallim õlu ja kuuendiku kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinna tõus. Bensiin ja diislikütus olid kallimad kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või, väherasvane piim ja kartul.

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad riietuse ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügile tulek. Kuise muutuse viis aga negatiivseks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 7,6% ning kala ja kalatoodete 3,3% hinna langus. Samuti olid septembriks ostetud lennukipiletid 11% ja majutusteenused 9% odavamad.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik kommenteeris, et kui tarbijatele tähendavad kõrgemad hinnad aeglasemat ostujõu kasvu, siis tootjatele suuremat käivet. Tööstusettevõtete müügihindade kasv on sel aastal kiirenenud sarnaselt tarbijahindadele. Tootjahinnaindeks tõusis augustis aastataguse ajaga võrreldes 4,7%. Hindu kergitas energia ja piimatoodete kallinemine.

Ta selgitas, et teisel poolaastal on hindade kasv mõnevõrra kiirem just aktsiisimäärade tõusu tõttu. 2017. aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus meie hinnangul üle 3%. „Hinnad tõusevad, kuna ühelt poolt on kallinenud mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud). Teiselt poolt võimaldab hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku. Keskmine palk tõuseb ka sel aastal hindadest kiiremini. Teises kvartalis suurenes keskmine netokuupalk aastatagusega võrreldes ligi 7 protsenti,“ kirjutas Elmik saadetud pressiteates.  

Ka Rahandusministeerium ennustab, et hinnatõus püsib kiirena. Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõdes, et septembri inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mille kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,4 protsenti. „Hinnatõusu mõningat aeglustumist võib oodata alates detsembrist, kui hakkab välja taanduma aastatagune toorainete hinnatõus,“ sõnas Pungas.

Ta tõi välja, et lisaks kaupadele on tänavu kiirenenud teenuste hinnatõus suurenenud majandusaktiivsuse, toorainete kallinemise ülekandumise ning ka elavnenud turismi tõttu. „Septembris olid teenused 3,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.“

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi kasv septembris aasta võrdluses 3,7%ni. Väikesest aeglustumisest hoolimata oli hinnakasv endiselt suhteliselt kiire; selle taga olid nii kallimad impordihinnad kui ka sisemajanduslikud tegurid.

Peamiselt maailmaturu hindade arengu tõttu kallinesid toiduained septembris 7% ja energia 6%. Naftabarreli hind tõusis septembri lõpuks 57 dollarini, sest naftanõudlus on mõnevõrra suurenenud, kuid pakkumise kasvu piirab OPECi liikmesriikide kokkulepe. Eurodes arvestades on nafta hinna aastakasv olnud siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest samal ajal on euro kurss dollarisse tugevnenud. Ligikaudu ühe protsendipunkti kogu tarbijakorvi hinnakasvust on tänavu põhjustanud aktsiisitõusud. Kõrgemad maksumäärad hoiavad toiduainete ja energiakaupade inflatsiooni kiirena ka järgmisel aastal, kuid toorme hindade mõju peaks hakkama järk-järgult leevenema ja inflatsioon aeglustuma.

Ka sisemajanduslikud tegurid on sel aastal hinnakasvu soodustanud. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon ehk alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest, oli septembris 1,3%. Ühest küljest on Eesti palgakasv püsinud kiire ja see on suurendanud tootmiskulusid. Teisest küljest on jõudsalt kasvanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste sissetulekud ja suurem nõudlus laseb müügihindu kergitada. Nii tootmismahu kasv kui ka hinnataseme tõus on võimaldanud ettevõtetel pärast mitut aastat taas kasumeid suurendada.

Euroala inflatsioon püsis septembris 1,5%, mis on Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärgist madalam. Hinnakasvu on tagasi hoidnud see, et euroala suurimates riikides on – erinevalt Eestist – olnud palgakasv ootamatult aeglane ja jäänud teistest majandusaktiivsuse näitajatest maha. Vähenev tööpuudus, mis on nüüd väiksem kui enne majanduskriisi, ja kiirem majanduskasv on siiski euroala hinnakasvu toetanud. Euroala ettevõtete jaoks on aeglane tööjõukulude kasv tasakaalustanud muude tootmissisendite, sealhulgas tooraine kallinemist.