Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõik on hea ja läheb aina paremaks

    Laulupidu 2009. aastal.Foto: Julia-Maria Linna

    Konjunktuuriinstiituudi (EKI) värskest ülevaatest selgub, et Eesti majanduse olukord on parim buumiaja tipust saati ning jääb ka lähiajal vähemalt sama tugevaks kui praegu.

    „Eesti majandusolukord on juuniga võrreldes veelgi paranenud,“ seisab instituudi värskes kvartaliülevaates Konjunktuur.
    EKI majandustesti koondtulemused näitasid pea kõikides valdkondades tõusu ning instituudi ekspertide märtsis ja juunis avaldatud positiivsed ootused on osutunud tõeks.
    Septembris andsid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeseisule hindeks 85 punkti, mis on lausa ülikõrge tase – punktiskaala ulatub miinus sajast pluss saja pallini, nii et ideaalist on puudu päris vähe.
    Majanduse hetkehinnang pole nii kõrge olnud 2007. aasta algusest ehk buumiaja tipust saati. Absoluutselt kõik eksperdid leidsid ka, et olukord on aastataguse ajaga võrreldes paremaks läinud.
    EKI tõi välja, et majanduse hetkeolukorra hinnang on küllaltki üksmeelne ning selleks on ka selge põhjus – esimesel poolaastal kiirenes majanduskasv järsult ja ulatus 5,2 protsendini. Seejuures oli tõus küllaltki laiapõhjaline ning eriti andis sellele hoogu investeeringute taastumine.
    Hoog niipea ei rauge
    Head ajad peaksid ka tulevikus jätkuma ning ekspertide paneeli septembrikuu hinnangust tuleb välja, et majanduse üldolukorra arenguväljavaated on juuniga võrreldes tugevnenud. Ekspertidest 45% leidis, et olukord on kuue kuu pärast parem kui praegu, 55% arvas, et olukord on poole aasta pärast umbes sama.
    Hetkeolukorra ja kuue kuu hinnangu baasil arvutab EKI ka rahvusvaheliselt võrreldavat majanduskliimaindikaatorit. Selle väärtus oli sseptembris 64,2 punkti, mida oli 20,6 palli võrra rohkem kui kolm kuud tagasi.
    Võrdluseks võib öelda, et näiteks Euroopa Liidu keskmine majanduskliima oli juuli andmetel 25 palli, Rootsil 52,6 palli ja Soomel 52,43 palli. Eesti oli ees isegi Saksamaast, kus näitaja on 56,3 punkti juures. Lõunanaabri Läti majanduskliima indikaator näitab aga -18,2 punktiga isegi negatiivset tulemust.
    Eesti majandusedu tugineb suuresti postiivsetele muutustele Euroopa Liidu majanduses, poliitilise ebakindluse vähenemisele ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengule, selgitas konjunktuuriinstituut. Majanduskasvu kiirenemist on toetanud ka siseriiklikud arengud nagu kõrge tööhõive, elanike tulude kasv, tugev eratarbimine ja nii edasi.
    Investeeringud lõpuks kasvuteel
    Kui vaadata EKI ekspertide hinnangut lähemalt, selgub, et juba teist kvartalit järjest hindavad eksperdid taas positiivselt investeeringute olukorda. Ettevõtete kehv investeerimissoov on majandusanalüütikutele muret teinud pikka aega ning seda on peetud üheks oluliseks majanduskasvu piduriks.
    Praeguseks arvavad aga kõik EKI eksperdid, et olukord investeeringutega on vähemalt rahuldav. Hetkehinnangute saldo väärtuseks sai 63 punkti, millega Eesti jääb küll pisut alla Rootsile, kus näitaja on 66,7 palli, ent edastab 45,5 punkti tasemel olevat Soomet.
    Investeeringute tõusu taga on suuresti ekspordi elavnemine. See on kiirendanud ettevõtete toodangu kasvu ja paisutanud kasumeid. Samas aga pressib ettevõtjatele kuklasse tööjõupuuduse kasv, mis sunnib tegema rohkem investeeringuid, märkis konjunktuuriinstituut.
    Hinnatõus pidurdab eratarbimist
    Kui investeeringute olukord on suvega võrreldes tublisti kasvanud, siis eratarbimise seis on juuni tasemest kehvemaks muutunud. Peapõhjus on tarbekaupade taastunud hinnatõus, mis  eratarbimise arengut pidurdab.
    Punktiskaalal oli EKI ekspertide eratarbimise hinnangute saldo septembris 68 palli, samas kui juunis oli näitaja 10 punkti jagu kõrgem. Liigseks muretsemiseks pole aga põhjust, kuna ELi keskmisest ollakse tublisti ees – 28 riigi keskmine hinnang eratarbimisele oli juulis 31,2 punkti.  Samas oli näiteks Rootsis siis hinnang isegi 88,9 punkti.
    Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks on eriti oluline väliskaubandus. EKI ekspertide hinnangul püsivad selle arenguväljavaated aga head ning Eesti eksportijatel on kuue kuu jooksul oodata mahtude kasvu. Kaubandus on aktiviseerinud maailmas tervikuna ning eriti ELis ning Eesit majandusarengut on see kõvasti tagant aidanud, seisab Konjunktuuris.
    Järgmise poolaasta kohta andsid instituudi eksperdid ekspordile hinnanguks 70 palli ning impordile 79 palli. Juunikuuga võrreldes on saldo paranenud ning näitajad on tugevalt ees ka ELi keskmisest, mis juulis oli 49,3 punkti ekspordile ja 37,1 palli impordile.
    Hinnatõus peaks instituudi hinnangul lähikuudel aeglustuma, ehkki kogu aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid siiski 3,4%. Aasta esimeses pooles oli hinnatõus väga kiire. Pikaajaliselt võib aga konjunktuuriinstituudi hinnangul oodata hinnakasvu normaliseerumist, 2022. aastaks peaks inflatsioon jõudma 2,6% tasemele.
    Intressid ja aktsiahinnad jätkavad kasvu
    Laenuintressidelt on lähiajal oodata kerget tõusu. Sisuliselt kõik eksperdid leiavad, et poole aasta pärast on intressid vähemalt praegusel tasemel, ent eriti pikaajaliste laenude puhul oodatakse ka intresside tõusu.
    Kasvu ootab konjunktuuriinstituut ka kohalikelt aktsiatelt. Koguni 75% ekspertidest leiab, et kuue kuu pärast maksavad siinsed aktsiad praegusest rohkem. Hinnangute saldoks tuli kokku 70 punkti, mis teeb pika puuga ära ELi keskmisele, kus ootus aktsiahindade tõusule on suhteliselt pessimistlikud 27,8 punkti.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.