Märt Belkin • 11. oktoober 2017
Jaga lugu:

Kõik on hea ja läheb aina paremaks

Laulupidu 2009. aastal.  Foto: Julia-Maria Linna

Konjunktuuriinstiituudi (EKI) värskest ülevaatest selgub, et Eesti majanduse olukord on parim buumiaja tipust saati ning jääb ka lähiajal vähemalt sama tugevaks kui praegu.

„Eesti majandusolukord on juuniga võrreldes veelgi paranenud,“ seisab instituudi värskes kvartaliülevaates Konjunktuur.

EKI majandustesti koondtulemused näitasid pea kõikides valdkondades tõusu ning instituudi ekspertide märtsis ja juunis avaldatud positiivsed ootused on osutunud tõeks.

Septembris andsid EKI eksperdid Eesti majanduse hetkeseisule hindeks 85 punkti, mis on lausa ülikõrge tase – punktiskaala ulatub miinus sajast pluss saja pallini, nii et ideaalist on puudu päris vähe.

Majanduse hetkehinnang pole nii kõrge olnud 2007. aasta algusest ehk buumiaja tipust saati. Absoluutselt kõik eksperdid leidsid ka, et olukord on aastataguse ajaga võrreldes paremaks läinud.

EKI tõi välja, et majanduse hetkeolukorra hinnang on küllaltki üksmeelne ning selleks on ka selge põhjus – esimesel poolaastal kiirenes majanduskasv järsult ja ulatus 5,2 protsendini. Seejuures oli tõus küllaltki laiapõhjaline ning eriti andis sellele hoogu investeeringute taastumine.

Hoog niipea ei rauge

Head ajad peaksid ka tulevikus jätkuma ning ekspertide paneeli septembrikuu hinnangust tuleb välja, et majanduse üldolukorra arenguväljavaated on juuniga võrreldes tugevnenud. Ekspertidest 45% leidis, et olukord on kuue kuu pärast parem kui praegu, 55% arvas, et olukord on poole aasta pärast umbes sama.

Hetkeolukorra ja kuue kuu hinnangu baasil arvutab EKI ka rahvusvaheliselt võrreldavat majanduskliimaindikaatorit. Selle väärtus oli sseptembris 64,2 punkti, mida oli 20,6 palli võrra rohkem kui kolm kuud tagasi.

Võrdluseks võib öelda, et näiteks Euroopa Liidu keskmine majanduskliima oli juuli andmetel 25 palli, Rootsil 52,6 palli ja Soomel 52,43 palli. Eesti oli ees isegi Saksamaast, kus näitaja on 56,3 punkti juures. Lõunanaabri Läti majanduskliima indikaator näitab aga -18,2 punktiga isegi negatiivset tulemust.

Eesti majandusedu tugineb suuresti postiivsetele muutustele Euroopa Liidu majanduses, poliitilise ebakindluse vähenemisele ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengule, selgitas konjunktuuriinstituut. Majanduskasvu kiirenemist on toetanud ka siseriiklikud arengud nagu kõrge tööhõive, elanike tulude kasv, tugev eratarbimine ja nii edasi.

Investeeringud lõpuks kasvuteel

Kui vaadata EKI ekspertide hinnangut lähemalt, selgub, et juba teist kvartalit järjest hindavad eksperdid taas positiivselt investeeringute olukorda. Ettevõtete kehv investeerimissoov on majandusanalüütikutele muret teinud pikka aega ning seda on peetud üheks oluliseks majanduskasvu piduriks.

Praeguseks arvavad aga kõik EKI eksperdid, et olukord investeeringutega on vähemalt rahuldav. Hetkehinnangute saldo väärtuseks sai 63 punkti, millega Eesti jääb küll pisut alla Rootsile, kus näitaja on 66,7 palli, ent edastab 45,5 punkti tasemel olevat Soomet.

Investeeringute tõusu taga on suuresti ekspordi elavnemine. See on kiirendanud ettevõtete toodangu kasvu ja paisutanud kasumeid. Samas aga pressib ettevõtjatele kuklasse tööjõupuuduse kasv, mis sunnib tegema rohkem investeeringuid, märkis konjunktuuriinstituut.

Hinnatõus pidurdab eratarbimist

Kui investeeringute olukord on suvega võrreldes tublisti kasvanud, siis eratarbimise seis on juuni tasemest kehvemaks muutunud. Peapõhjus on tarbekaupade taastunud hinnatõus, mis  eratarbimise arengut pidurdab.

Punktiskaalal oli EKI ekspertide eratarbimise hinnangute saldo septembris 68 palli, samas kui juunis oli näitaja 10 punkti jagu kõrgem. Liigseks muretsemiseks pole aga põhjust, kuna ELi keskmisest ollakse tublisti ees – 28 riigi keskmine hinnang eratarbimisele oli juulis 31,2 punkti.  Samas oli näiteks Rootsis siis hinnang isegi 88,9 punkti.

Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks on eriti oluline väliskaubandus. EKI ekspertide hinnangul püsivad selle arenguväljavaated aga head ning Eesti eksportijatel on kuue kuu jooksul oodata mahtude kasvu. Kaubandus on aktiviseerinud maailmas tervikuna ning eriti ELis ning Eesit majandusarengut on see kõvasti tagant aidanud, seisab Konjunktuuris.

Järgmise poolaasta kohta andsid instituudi eksperdid ekspordile hinnanguks 70 palli ning impordile 79 palli. Juunikuuga võrreldes on saldo paranenud ning näitajad on tugevalt ees ka ELi keskmisest, mis juulis oli 49,3 punkti ekspordile ja 37,1 palli impordile.

Hinnatõus peaks instituudi hinnangul lähikuudel aeglustuma, ehkki kogu aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid siiski 3,4%. Aasta esimeses pooles oli hinnatõus väga kiire. Pikaajaliselt võib aga konjunktuuriinstituudi hinnangul oodata hinnakasvu normaliseerumist, 2022. aastaks peaks inflatsioon jõudma 2,6% tasemele.

Intressid ja aktsiahinnad jätkavad kasvu

Laenuintressidelt on lähiajal oodata kerget tõusu. Sisuliselt kõik eksperdid leiavad, et poole aasta pärast on intressid vähemalt praegusel tasemel, ent eriti pikaajaliste laenude puhul oodatakse ka intresside tõusu.

Kasvu ootab konjunktuuriinstituut ka kohalikelt aktsiatelt. Koguni 75% ekspertidest leiab, et kuue kuu pärast maksavad siinsed aktsiad praegusest rohkem. Hinnangute saldoks tuli kokku 70 punkti, mis teeb pika puuga ära ELi keskmisele, kus ootus aktsiahindade tõusule on suhteliselt pessimistlikud 27,8 punkti.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum