Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli saanud majandusteooria Eesti kastmes

    Richard ThalerFoto: epa

    Majandusteadlane Richard Thaler pälvis tänavu Nobeli majanduspreemia käitumismajanduse uurimise eest. SEB analüütik vaatleb teooria kaudu ka Eesti majanduses toimuvat.

    Kui reeglina saavad ökonomistid üldsusele tuntuks pärast Nobeli võitmist, paistab Richard Thaler silma sellega, et majandushuvilised teadsid teda juba varem. Mehe sulest on ilmunud käitumismajandusest ja selle igapäevaelulistest mustritest rääkiv raamat “Nudge”. Sõnaga nudge, mis tähendab inglise keeles müksu, viitab Thaler sellele, et meie igapäevaelus on palju tegureid, mis meie majanduskäitumist mõjutavad. See tähendab, et inimene käitub sageli ebaratsionaalselt ning tema valikud ei ole talle majanduslikus mõttes tihtilugu kõige mõistlikumad.
    Samuti osales Thaler 2015. aastal filmis “Suur vale” ehk “The Big Short”. Viimane on viimaste aastate ilmselt populaarseim majandusfilm, mis räägib majanduskriisist, selle põhjustest ja puhkemisest.
    Teistega vastuolus
    Thaler sisenes majandusmaailma ajal, mil valitses üldine uskumine, et inimene käitub ratsionaalselt. Tõsi, mõisteti, et on ka ebaratsionaalset käitumist, ent seda peeti pigem tõigaks, mida võtta teadmiseks ning millega õigupoolest midagi pihta ei saa hakata. Thaler on ise intervjuudes tunnistanud, et teda inspireeris käitumismajandust uurima just see, et teised sellest suurt ei hoolinud. 
    Ta teenis doktorikraadi Rochesteri Ülikoolis 1974. aastal. Pea 20 aastat hiljem asus ta tööle Chicago Ülikooli, mis oli toona ratsionaalse majandusteooria keskus. Thaler, kes paistis kolleegide seas silma sellega, et ta ratsionaalse käitumise teooriat ei kummardanud, teadis enda sõnul kohe, et kui ta oma rida jätkab, võib sellest midagi head tulla. “Parim viis paremaks saada on mängida kõige tugevamate vastu,” tunnistas ta intervjuus New York Timesile.
    Ebaratsionaalse käitumise mustrid
    Thaler on oma teadustöö pühendanud sellele, et näidata, kuidas inimese ebaratsionaalset käitumist saab tegelikult ette näha. Tema uurimistöödest leiab palju põnevat, mis paneb mõtlema ka enda igapäevase majanduskäitumise üle.
    Näiteks on Thaler kirjeldanud inimese ratsionaalset käitumist läbi kütuse hinna. Oletame, et kütuse hind kukub. Traditsioonilise majandusteooria kohaselt peaksid inimesed ostma endiselt sama palju kütet ning üle jääva raha kulutama millelegi, millest neil parasjagu puudu on. Thaler on märganud, et kui tanklas vaatab vastu soodsam hind, ostavad inimesed reeglina rohkem kütust kui tarvis. Veelgi enam, pole harv ka see, kui odavama hinna tõttu ostetakse kõrgema oktaanarvuga kütust, mis reeglina on kallim. 
    Teine näide käitumismajandusest on Thaleri kuulsa nii-öelda tassieksperimendi põhjal. Thaler on tõestanud, et inimesed hindavad oma isiklikke asju turu keskmisest oluliselt kõrgemalt. Oma eksperimenti kaasasid Thaler ning kaks tema kaasautorit grupi tudengeid. Pooltele tudengitest anti tass ning seejärel tehti eksperimendis osalejaile ülesandeks hakata kauplema. Need tudengid, kes tassi ei saanud, pidid seda püüdma ära osta. Selgus, et kruusi müüja ja ostja pakutava hinna vahe oli keskmiselt kahekordne. Kui ostja pakkus kruusi eest kolm dollarit, siis müüja raputas pead ning vastas, et alla kuue dollari ei tule kõne allagi.
    Käitumismajanduse üks suuremaid leide puudutab ka inimeste õiglustunnet ning ausust. Thaleri uuringutest selgub, et inimesed on tegelikult olemuselt ausad. Selle tõestamiseks kasutab ta vihmavarju näidet. Ta küsib, miks poed ei tõsta vihmavarju hinda, kui väljas kallab? Ratsionaalse teooria kohaselt oleks see paslik teguviis, kuna nõudlus on suurenenud. Selgub, et kaupmeestele tundub selline teguviis moraalselt vale.
    Teine sarnane näide on aga töötus. Traditsioonilise majandusteooria kohaselt peaksid majanduslanguse ajal ettevõtjad töötajate töötasusid kärpima, et hoida nõudluse ja pakkumise taset stabiilsena. See tähendaks, et majanduskriis ei too endaga kaasa töötust, vaid palgataseme langust. Palgalangus tähendab aga pahaseid töölisi ning selleks, et seda vältida, eelistavad ettevõtjad pigem töötajaid koondada, ent allesjääjate palgataset samana hoida.
    Mida teha Eestis?
    SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor annab Thaleri käitumismajanduse teooria taustal nõu, mida ja kuidas võiks Eesti majanduses muuta.
    Nestor märgib, et Thaleri kuulsa teose “Nudge” sissejuhatav lugu viitab Eestiski kuumale teemale, milleks on laste tervis ja kooliõpilaste ebatervislikud toitumisharjumused. “Mujal maailmas ei pea selle parandamiseks minema tingimata saiakeste ära keelamise rada. Thaler toob raamatu sissejuhatuses lihtsa näite USA linnast, kus koolide toitlustuse eest vastutav ametnik lasi supermarketite eeskujul paigutada koolisööklates toidud letil eri positsioonidele, et näha, kuidas see mõjutab nende tarbimist. Muutus oli üllatavalt suur ja õpilaste toitumisharjumused muutusid selgelt esile tõstetud toodete kasuks.  Seega võib otsese keelamise asemel piisata sellest, kui letil vaatab esimese asjana saiakese asemel vastu õunakorv ja limonaadipudeli asemel piimaklaas,” kirjutab Nestor.
    Thaleri uurimused on puudutanud ka pensionisüsteemi. Nestor toob näite Suurbritannia pensionisüsteemi muudatusest 2010. aastal, millega kohustati tööandjaid suunama teatud summa töötaja palgast vaikimisi pensionikontole. Samas säilis töötajal võimalus soovi korral pensionifondi maksest ka loobuda, saades tulu kätte palgana. Eksperimendi tulemused olid äärmiselt positiivsed – kui otsus oli inimese eest juba ette langetatud, siis vaevusid vähesed seda tagasi pöörama ja säästmine pensionieaks suurenes märgatavalt.
    Nestor nendib, et sama probleemi ees seisab ka Eesti. Ta selgitab, et vaid esimesele ja teisele pensionisambale lootma jäädes ootab valdavat enamust Eesti tööinimesest vanaduses ees kehv elujärg. Vabatahtliku kolmanda pensionisambaga on tänaseks liitunud aga vaid veidi enam kui 15% töötavatest inimesest. Riik on proovinud senini kolmanda sambasse säästmist soodustada maksupoliitika abil, kuid selle mõju on olnud vähene.
    Suurbritannia eeskuju järgides ei tundu Nestori sõnul liialt keerukana kehtestada töötajatele nii-öelda vaikimisi makse, mis suunataks kolmandasse sambasse, kuid millest on inimesel õigus soovi korral väljuda. "Kui mitte rohkemat, siis sunniks see inimest vähemalt oma tulevikule mõtlema ja võtma skeemist loobumise korral ka selge vastutuse oma vanaduspõlve halvema elujärje eest," arvab Nestor.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.