Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valimisaktiivsus väga nadi
Valimispäev on 15. oktoobril.Foto: Andras Kralla
Nii Eestis tervikuna kui Tallinnas oli valimisaktiivsus 2013. aastast palju kehvem. Tallinnas oli hääletanuid koguni 10 protsendipunkti jagu vähem, mis võib analüütikute arvates ennustada edu Keskerakonnale. Varahommikul selgus, et peaministripartei saigi ainuvõimu.
Üle Eesti oli valimisaktiivsus 53,2%, mis on tunduvalt kehvem tulemus kui 2013. aastal, mil aktiivsus oli 58%. Tallinnas oli pilt veelgi kurvem – eelmistel kohalikel valimistel lasi sedeli kasti või serverisse 64% pealinlastest, nüüd aga vaid 53,6%.
"Klassikaliselt tähendaks madal valimisaktiivsus Tallinna kontekstis Keskerakonnale head minekut, samuti EKRE-le, kelle valija lojaalsus on kõrge," kommenteeris Twitteris kommunikatsiooniekspert ja poliitikavaatleja Andreas Kaju.
Endine reklaamimees, praegu Põhja-Tallinnat tüüriv keskerakondlane Raimond Kaljulaid ei julgenud aga nii põhjapanevaid järeldusi teha. "Madalam aktiivsus Tallinnas on huvitav, kuid mitmeti tõlgendatav," märkis ta tagasihoidlikult.
Veel keskpäeval oli seis eelmise aasta samast ajast pisut etem, kell 12 oli Tallinnas hääletanud 127 327 inimest, neist 86 922 kas elektrooniliselt või eelhääletamise ajal väljaspool elukohta ning 40 405 kodukoha valimisjaoskonnas kas täna või eelhääletamise ajal.
Eelmistel valimistel olid Tallinna valijad kogu Eesti kõige aktiivsemad. Toona tõi rahva valimiskastide juurde muuhulgas toona veel IRLi kuulunud praeguse reformierakondlase Eerik-Niiles Krossi agressiivne valimiskampaania, kus ta aktiivselt toonasele linnapeale Edgar Savisaarele vastandus. Kohale tulid nii Krossi kui Savisaare toetajad.
Tänavu oli Tallinna linnavolikogu valimistel hääletamisõigus 361 509 inimesel. Eelmise korraga võrreldes on valijate arv kasvanud ligi 18 000 inimese võrra. Tallinna valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp rääkis, et nelja aastaga on pealinna elanikkund umbes 20 000 inimese võrra kasvanud, lisaks saavad esmakordselt valimistel osaleda ka 16–17aastased.
E-hääli anti väga palju
Kõik jaoskonnad on lahti kuni kella kaheksani õhtul. Täna saab häält anda vaid sissekirjutuse järgses jaoskonnas, kuhu tuleb kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument – näiteks pass, ID-kaart, juhiluba või pensionitunnistus. Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta. Eelhääletamisel antud häält valimispäeval muuta ei saa.
Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu on võimalik ka kodus hääletada. Selleks tuleb esitada kirjalik taotlus oma elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile või kutsuda hääletuskast koju telefoni teel hiljemalt täna kell 14.
Lisaks täna hääletamas käinutele hõlmab valijate statistika ka eelvalimistel osalenuid ning e-häälte andjaid, kelle hääl läks lukku juba enne tänast – eelvalimistel kas jaoskonnas või veebis antud häält valimispäeval enam muuta ei saa.
Eelvalimistel osales kokku 27,8% valijatest ehk kokku oli eelvalijaid veidi üle 306 500, neist 186 000 andis e-hääle ehk 16,9% kõikidest valijatest andis oma hääle veebi kaudu.
Liider Jõgevamaa
Kõige kõrgem ehk 60,1% oli osalusprotsent Võrumaal, millega napilt rebiti ette 50,9% aktiivsusega Jõgevamaal, kus valijad päeva esimeses pooles olid kõige aktiivsemad. Kõige kehvemaks jäi aktiivsus aga Ida-Virumaal, kus kastide juures käis 46,7% valijatest. Alla poole valijatest tuli välja ka Saaremaal ning Tartu linnas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.