Vertex Estonia aitab rajada ainulaadset kosmoseilma uurimise radarisüsteemi

Radarivõrgustiku rajamist koordineerib Euroopa radarisüsteemide keskus EISCAT ning uute seadmete sisselülitamist plaanitakse praegu aastasse 2021. Projekti keskused tulevad Rootsi (Kiruna), Norrasse (Skibotn) ja Soome (Kaaresuvanto). Need näevad välja kui avar antenniväli, mis suudab korraga jälgida suurt osa taevast ja loob sellest kolmemõõtmelise vaate. Projekti esimese antenni valmistas ja paigaldas Vertex Estonia Norras selle aasta juunis.Ainulaadne radarisüsteem hakkab uurima selliseid meteoroloogilisi nähtusi nagu magnettormid, päikesetuul ja Päikesest väljapaiskuvad suured energia- ja plasmakogused, mis teadlaste hinnangul võivad kahjustada kosmosesatelliite või tõkestada raadiovõrkude, maapealsete elektroonikaseadmete ning isegi tervete vooluvõrkude tööd.Ühendkuningriigi esindaja EISCATis professor Duncan Wingham ütles BBC-le, et selline radar annab enneolematu 3D-pildi kosmoseilma ja atmosfääri ülaosa vahel toimuvatest protsessidest. Seega ka palju parema võimekuse ennustada kosmoseilmast tulenevaid muudatusi maapinnal. „Seda informatsiooni on vaja, et viia minimaalseks kosmoseilma tekitatud riskid maapealsetele kommunikatsioonisüsteemidele, satelliitidele ja vooluvõrkudele, st süsteemidele, millele kogu meie tegevus toetub.“

Teine vastutusrikas projekt, mille realiseerimine võttis Vertex Estonial aasta aega, on radioteleskoop QUASAR III. See on VLBI (Very Long Baseline Interferometry) süsteemi raaditeleskoopide uue põlvkonna võimas instrument, mille paraboolreflektori läbi­mõõt on 13 meetrit ja kogumass 70 tonni. Väga kiire positsioneerimisvõime võimaldab mõõta meie planeedi Maa orientatsiooni täpsusega 10 mikrosekundit.  QUASAR III registreerib universumist tulevaid raadiosignaale, määrab nende allikate asukoha ja tüübi. VLBI süsteem kuulub astronoomia interferomeetria valdkonda, mille ülemaailmne võrgustik koosneb mitmekümnest erinevatel kontinentidel asuvast raadioteleskoobi maapealsest jaamast.Kõrvalt vaadates meenutab QUASAR III Euroopa Kosmoseagentuuri Galileo projekti jaoks Vertex Estonias varem valmistatud maapealsete jaamade sateliitside kolme antenni, mis asuvad Prantsuse Réunioni saarel, Uus-Meremaa Uus-Kaledoonia saarel ja Vaikse ookeani Prantsuse Polüneesia Tahiti Papeete saarel. Galileo antennid võimaldavad juba lähiaastatel võtta kasutusse kolmekümne maakera ümber tiirleva satelliidi andmebaasid ja käivitada kaua oodatud European Space Agency (ESA) ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi.

Ettevõtte põhitegevus on satelliitside maajaamade ja süva­kosmose antennidele ja raadioteleskoopidele teraskonstruktsioonide, alumiiniumpaneelide ja paraboolreflektorite tootmine, kooste ja nõuetele vastavuse kontroll. Vertex Estonia peadirektori Aleksander Rulkovi sõnul tegutsetakse valdkonnas, kus hinnatakse pidevat innovatiivsust, tellija soovidega kaasamõtlemist ja positiivset lähenemist väljakutsetele.„Maa orbiidil tiirlevate satelliitide ja Maal asuvate uurimis-, militaar-, juhtimis- ja muude institutsioonide vahel toimiva side tagamiseks kasutatakse maapealseid satelliitsideantenne. Meie valmistame kõrgtehnoloogilisi antenne, mille paraboolreflektori diameeter ulatub 20 meetrini ja reflektori pinna redutseeritud hälve RMS on alla 0,08 mm,“ tutvustab Aleksander Rulkov. Näiteks 13meetrise läbimõõduga antenni pindala on umbes130 m², see peab olema jäik, igas suunas liikuv ja väga täpselt positsioneeritav. Antenni ja reflektori täpsusparameetrid peavad vastu pidama tuulele kuni 180 km/h, maavärinale, raheteradele ja muudele ilmastikunähtustele.Maailma juhtiva globaalse haardega kosmose-, lennundus- ja kaitsetööstuskontserni General Dynamics kuuluv Vertex Estonia ekspordib antenne kõikidele mandritele, enam kui 50 riiki. Kogu tootmine on projektipõhine. Olulisemad lõppkasutajad on General Dynamics Mission Systems, Euroopa Kosmoseagentuur ESA, Airbus, Boeing, Lockheed Martin, EUMETSAT, Thales, Facebook, SKA-MeerKat, SES jpt.