Märt Belkin • 23 oktoober 2017
Jaga lugu:

Maksuameti andmed võivad börsifirmadele trahvi tuua

Andre Nõmm
Andre Nõmm  Foto: FI

Kuna maksuameti veebiküljele jõuavad börsfirmade käibeandmed enne börsiteadete avalikustamist, võivad avalikud ettevõtted rikkuda seadust. Finantsinspektsioon leiab, et igal juhul loob praegune olukord ebavõrdsust ning asja on vaja muuta.

Finantsinspektsiooni hinnangul loob maksuameti avaldatud börsifirmade käibe andmestik ebavõrdsust eelkõige välisinvestorite suhtes. Kui siseteabe avaldamine kinnitust leiab, siis võib inspektsioon teha ka kopsaka trahvi.

„Tuleb nentida, et tekib tõepoolest ebavõrdne olukord investorite suhtes, kes sellist teavet maksu- ja tolliameti kodulehelt otsida ei tea – eelkõige siis välisinvestorite suhtes,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Äripäev kirjutas tänases kaaneloos, et maksuameti avaldatud andmetest Eesti ettevõtete käivete kohta leiab ka rea börsiettevõtteid. Ühes tasutud maksude andmetega võib asjaga kursis olev investor välja lugeda nii mõndagi. Mitmed väikeinvestorid on andmete pärast mures ning leiavad, et see loob ebavõrdsust, kuna börsifirmade kohta peaks teave liikuma ikkagi läbi börsisüsteemi.

Kas aga börsifirmad on praegu, tahtmatult või mitte, börsireglementi rikkunud, kuna on ju nende kohta teave kätte saadav enne mujalt kui börsiteatest? „See on juba konkreetse menetluse hinnata, millele ei saa me aga kohe vastata,“ ütles Nõmm. Ta rõhutas, et selleks tuleb iga andmepuntki kohta hinnata, kas tegu on teabega, mis tuleks avaldada või mitte.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige lisas, et juhul, kui tuvastatakse siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine, siis selle eest on seaduses ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Tuleb avalikustada samal ajal

Milles probleem aga juriidiliselt seisneb? Nõmm selgitas, et emitent annab maksuametile siseteavet käsitlevat infot üldiselt seetõttu, et nii kohustab maksuseadus.

Põhimõtteliselt tuleb siseteave samaaegselt maksuametile edastamisega avaldada ka leiamale publikule. Tavapäraselt on sellele reeglile mõistagi erand, mis on seni kehtinud – nimelt ei ole vaja avalikkusele teada anda, kui teavet saanud isikul on vaikimiskohustus.

Seadusesäte, mille alusel maksuamet firmade andmeid avalikustab, välistab aga käibe ja muud sarnased andmed tavapärasest maksusaladuse kaitsealast ning lubab MTA-l need avaldada. See tähendab aga ühtlasi, et kaob ka erand, mille järgi saab hoiduda kohe börsiteadet tegemast.

„Seetõttu tuleb eelnevale tuginedes asuda seisukohale, et kui emitent avaldab maksuhaldurile siseteavet, kellele selles osas omakorda vaikimiskohustus ei laiene, kohustub emitent siseteabe maksuhaldurile avaldamisega samal ajal selle ka avalikustama,“ tõdes Nõmm.

Tõsi, see kõik kehtib vaid eeldusel, et maksuameti avaldatavad andmed käivete ja tasutud tööjõu- ja muude maksude kohta on tõesti ka siseteave. Kohustus selle üle otsustada lasub emitendil enesel. Vajadusel saab siiski ka finantsinspektsioon kontrollida, kas börsifirma hindamine on õige või mitte.

Üks võimalik viis asja lahendada oleks finantsinspektsiooni hinnangul lisada maksukorralduse seadusesse erand börsiemitentide jaoks, mille järgi aieneks nende kohta saadud siseteabe osas maksuhaldurile vaikimiskohustus. Niisiis börsifirmad enam MTA tabelisse ei jõuaks, ent samas poleks neil vaja muretseda andmete varajase avalikustamise pärast.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt