Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuest elukohast teatamise kohustus lüheneb
Foto: Shutterstock
Täna arutab riigikogu kolmandal lugemisel valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu, millega muu hulgas lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaega.
Kui praegu peab esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, siis edaspidi on see aeg 14 päeva.
Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed.
Eelnõu viib sisse ka registri pidamise mitu olulist muudatust, et viis isikute elukoha andmed vastavusse tegelikkusele. Statistikaameti 2015. aasta uuringu andmetel kattub tegelik elukoht registreeritud elukohaga 88 protsendil juhtudest ning ei kattu 12 protsendil.
Andmete mittekattuvuse põhjusteks on sama uuringu andmetel see, et isikud ei pea elukoha registreerimist vajalikuks (44 protsenti juhtudest), isikud peavad praegust elukohta ajutiseks (35 protsenti), esineb takistavaid asjaolusid (üürileandja ei ole nõus, hoonel ei ole kasutusluba vms; 5 protsenti), elukoha registreering on seotud mõne pakutava teenuse või soodustusega (nt lapse kooli- või lasteaiakoht, maksud jms; üheksa protsenti) või soovitakse toetada muud kohalikku omavalitsust (3 protsenti).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.